Vaimsus, loodus ja ühiskond


 

{ H. Tooming Ilm ja Inimesed 2001 }

 

[Ettekanne Tartu Ülikooli aulas ökoloogiakonverentsil 1994]

 

Sissejuhatus

 

Elame ajal, millal inimene on elulaadilt eemaldumas loodusest. Põhjuseks peamiselt mõistus, kuid osaliselt ka ahnus ja kõlblusvajak. Mõistus toimib kui sütik lõhkeainele ning inimtegevuse kaudu vabastab suuri energiahulki, kulutab loodusressursse, saastab atmosfääri ja aluspinda, muudab kliimat ning kahjustab keskkonda. Paradoks on aga selles, et sama mõistust, mis loodust ähvardab katastroofiga, tuleb rakendada selleks, et elulaadi taas looduskesksemaks muuta. Üksi mõistusele käib see ülejõu. Vaja on ka vaimsuse kontrolli mõistuse üle. Nii jõuame vajaduseni defineerida vaimsust ja looduskeskset elulaadi. Arvasin, et vaimsuse definitsiooni leian teatmeteostest. Kahjuks ei ENE-st ega sõjaeelsest "Eesti entsüklopeediast" vaimsuse definitsiooni ei leidnud. Ei leidnud Brockhausi entsüklopeediast, teda ei sisaldanud Encyclopedia Americana ega uus Encyclopedia Britannica.

 

Mida arvata? Kas vaimsust ei ole olemaski? Eks teda napib küll. Lõpuks siiski leidsin definitsiooni kahest kohast. Esiteks emalt päranduseks saadud professor Ušakovi toimetatud neljaköitelisest raamatust "Tolkovõi slovar russkovo jazõka", Moskva, 1935. Tähendab enne sõda oli vaimsus olemas. Siiski ka pärast sõda. Meyers Enzyklopädisches Lexikon, Bänd 31, 1980, lk 978 on märksõna "die Geistigkeit". Kahjuks need definitsioonid päriselt ei rahuldanud. Ja nii defineerisin ise. Vaimsuse all tuleks mõista omaduste kogumit inimestes (ka ühiskonnas), mida iseloomustavad märksõnad: sügav haritus, arukus, püüd sisemisele täiuslikkusele, kõlblus, viisakus, taktitundeline peen hingeelu jne. See on sisemiste väärtuste kompleks, mida saab arendada kasvatuse ja eneseharimise teel. Vaimsusele kui nähtusele on omane vaimsete väärtuste eelistamine materiaalsetele. Teiselt poolt vaimsus soodustab materiaalsete hüvede loomist ja säilitamist.

 

Elulaad on looduskeskne, kui ta ei ole vastuolus loodusseadustega, ei saasta atmosfääri, aluspinda, vett, on säästlik loodusressursside kasutamisel ja kus võimalik, hoolitseb nende taastumise eest. Alalhoidlik areng ja looduskeskne elulaad eeldavad tänapäeval ühiskonnaliikmete vaimsust. Eelkõige on vajalik looduse tundmine ja tema seaduspärasuste arvestamine inimtegevuses, sest looduskeskse elulaadi alused peituvad looduses eneses.

 

clip0325

 

Heino Tooming (1930-2004)

 

Taimekooslus kui täiuslik ühiskond

 

Taimekooslusest tasub eeskuju võtta ka inimestel looduskeskse elulaadi arendamisel. Väljakujunenud taimekooslus on suhteliselt stabiilne ja harmooniline, kui tema nišid (elukutsed) on täidetud kõige konkurentsivõimelisemate liikide ja indiviididega. Sel juhul ei jää kasutamata ükski päikesekiir, veetilk ega mullakübe. Igal pool leidub populatsioon või isend, kes vähimagi ressursi ülejäägi talletab. Kui juhtute Haapsallu, vaadake, kuidas pihlakad kasvavad kõrgetel lossimüüridel. Aineringe kaudu osalevad populatsioonid ja indiviidid keskkonna

säilitamisel.

 

Ka inimühiskond on harmooniline ja kõrge produktiivsusega, kui kõik nišid on täidetud võimekate ja töökate inimestega. Valiku teeb konkurents. Kõik elukutsed on vajalikud. Ühiskonna arenguga tema mitmekesisus ja niššide arv suurenevad. Looduskauges sotsialistlikus ühiskonnas, kus niššide täitmine toimus ainult plaani järgi, jäi alati mõni nišš täitmata, vaatamata planeerivate ametnike rohkusele. Täitmata nišš kujuneb aga limiteerivaks faktoriks kogu ühiskonnale. Mõistagi sellise ühiskonna säilitamine nõuab lisaenergiat, ülalpidamiskulusid, kontrolli ja julgeolekuorganeid rohkem kui ükski teine süsteem.

 

clip0326

 

Karuputk võidutseb

 

Taimekoosluses kehtib maksimaalse produktiivsuse printsiip. Selle kohaselt töötavad taimed olemasolevates tingimustes, kui head või halvad need ka oleksid, maksimaalse produktiivsuse ja kasuteguriga, muidugi juhul, kui inimtegevus seda ei takista. Nii on lopsakas troopikametsas kui ka kõrbes, kus iga veetilk tähendab elu. Produktsioon kõrbes on väike, kuid ta on olemasolevates tingimustes maksimaalselt võimalik. Ka inimühiskonnas indiviidide maksimaalse kasuteguriga töö tagab ühiskonna kui terviku kõrge produktiivsuse.

 

Lisaks maksimaalsele energeetilisele kasutegurile on püsima jäämiseks ökosüsteemis taimedel konkurentsi tingimustes vaja mitmeid optimaalseid omadusi, struktuure ja funktsioone ning üldse sobivat elustrateegiat. Väga olulised on paljunemispotentsiaal, paljunemiskulukus, iive jt. Ka ilu on funktsionaalne. Darwini arvates taimedel, keda tolmutavad putukad, on ilusamad õied kui taimedel, kellede viljastumine toimub tuule abil. Darwini õpetus võitlusest olemise eest ei välista vastastikuse sallivuse ja abistamise ilminguid - sümbioosi looduses. Ka inimesed oleksid lakanud olemast, kui emad oma abituid lapsi poleks imetanud, toitnud, katnud ja kasvatanud. Tänapäeval on tugeva järelkasvu tagamisel suur vastutus riigil ja riigijuhtidel.

 

Säästlik elulaad on looduslähedane

 

Sageli leiab kinnitust Geoffroy vanema ja Goethe kompensatsiooni seadus: et olla helde ühes suhtes, peab loodus teisalt olema ökonoomne. Darwin, kes seda seadust aktsepteeris, tõi järgmise näite: lehm, kes annab palju piima, ei saa väga paksuks minna. Või silmitsege viljakõrt, kuidas ta peenikene lihtne konstruktsioon suurt viljapead kannab ja tugevale tuulele vastu peab.

Paraku inimühiskonnas torkab silma ühelt poolt vaimsust eirav pillav elulaad, teiselt poolt raskused äraelamisega. Omaaegse Tallinna "Valge Maja", nn Karli katedraali, Otepää spordikeskuse, Haapsalu sanatooriumi jt objektide ehitamisel oldi mõtlematult heldekäelised. Sama võib öelda praegu Rannamõisa ja Muraste vahel ning mujal ehitatavate villade kohta, silmas pidades nende liialdustega arhitektuuri. Mitmete vajalike hoonete suhtes on aga avaldunud kasinus. Ehitamata on Estonia uus teatrimaja, Kunstimuuseum, Eesti Rahva Muuseum jne. Need nišid on meie ühiskonnas poolikult täidetud. Turumajanduslikus ühiskonnas ei ole üllatav, et ülikooli lõpetanud noored saavad sageli palju rohkem palka kui neid õpetanud professorid. Hämmastav on aga, kui osa neist varjavad oma tulusid ja jätavad tulumaksu maksmata. Tulemusena pole riigil nende vanematele millestki mõistlikku pensioni maksta, piisavalt kultuuri ja haridust toetada. Kõik need näited kinnitavad, et on kasvatatud pakse lehmi, kes piima ei anna. Samuti on kasvatatud vilja, mis on jämedakõrreline ja väikesepealine, teiste sõnadega: on toodetud põhku.

 

clip0327

Jää kasutamine kartulihoidlate jahutamiseks

( Täpsemalt inglise keeles )

 

 

Säästlikku elulaadi võib näha Jaapanis. See avaldub ka pisiasjades, mis summeerudes annavad tuntava efekti. Näiteks laualampide valgustugevus on reguleeritav, elektripliit lülitub automaatselt välja, kui kohv või tee keema hakkab. Hokkaido agrometeoroloogid on kaasaja tehnilisel tasemel hakanud kasutama jääd kartulihoidlate jahutamiseks energiakulukate külmutusseadmete asemel. Nii toimiti vanasti ka meil toiduainete ladudes, kui Eestis oli veel külmi talvi ja paksu jääd. Jaapanis säästetakse ka kaasinimesi, sest viisakust peetakse seal kõige suuremaks vooruseks. Teatavasti Teisest maailmasõjast väljus Jaapan kaotajana ja inimesed kannatasid mitmel aastal nälga. Praegu on elukvaliteedi näitajad ja palgad Jaapanis ühed kõrgemad maailmas. Jaapani teadlased ütlevad, et vaatamata kohalike loodusressursside vähesusele, on kõrge elatustase saavutatud tänu energiasäästlikule elulaadile.

 

Kõige lihtsam järeldus Geoffroy-Goethe seadusest: kui tahate endale elus midagi meeldivat lubada, peate millestki loobuma. Säästlik elulaad eeldab leidlikkust ja head tahet, haritust ning nende materiaalset väärtustamist. Seda kõike soodustav ühiskond ei teki üleöö.

 

Suktsessioon inimühiskonnas

 

Looduses on pikk aastakümneid kestev tee lagedalt platsilt suhteliselt stabiilse ja produktiivse kuusemetsani. Enne vahelduvad ja arenevad mitmed kooslused. Esimestes nn pioneerkooslustes on palju umbrohtusid. Kuid ka umbrohud on vajalikud, nad tekitavad huumust ja valmistavad ette uutele liikidele sobivat keskkonda. See ökoloogias tuntud suktsessiooniprotsess toimib ka inimühiskonnas pärast järske pöördeid. Esialgu ilmuvad lagedale need, keda Hugo Raudsepp nimetab revolutsiooni lihunikutöö tegijateks ja kelledega ei looda enam mingit inimlikumat korda. Võtab aega, enne kuni lammutatud formatsioonid ja inimsuhted asenduvad uute stabiilsete ühiskondadega.

 

Sotsialistlik süsteem Euroopas mõranes siiski üsna rahulikult. Kuid täiesti tundmatu on inimkonnale suktsessiooniprotsess sotsialistlikult omandivormilt turumajandusele. See meenutab anarhiat. Suktsessioon ei alga nagu looduses tulekahju või mõne muu katastroofi tagajärjel lagedaks saanud alalt. Eksisteerivad endised mõranevad struktuurid, kuid ka mõndagi, mis uude ühiskonda sobiks. Osa vana süsteemi dominante on suure kohastumisvõimega, olid ja on ka nüüd platsis ressursside haldajana. Lülitunud viivitamatult uude suktsessiooni-protsessi, säilitasid nad välise värvimuutuse ja omavahelise sümbioosi ilmingutega dominandi ja prominendi rolli. Osal endises koosluses allasurutud indiviididel õnnestus haarata uues ühiskonnas paremaid nišše, mõnikord siiski ressursirikkamaid, kui lubasid käsutada nende võimed. Tulemuseks on nišist väljalangemine. Osa vanas süsteemis kõrvaletõrjutud indiviide ei saanud paremaid nišše ka uutes tingimustes, kuigi seda oma omaduste poolest väärinuksid. Põhjus - nad ei kasutanud ebaeetilisi vahendeid konkurentide vastu. Ühiskonda sigines palju umbrohtu aferistide, kurjategijate jne näol. Mõistagi ideaalset süsteemi suhteliselt kiiresti muutuvas keskkonnas ei saa kujuneda ka loomuliku arenguga. Et endisi struktuure otstarbekohaselt asendada, selleks on vaja lisaks stiihilisele protsessile vaimsust.

 

Vaimsus vajab kaitset

 

Paraku vaimsus, vaimne keskkond, looduskeskne elulaad ise vajavad jätkuvat väärtustamist ja kaitset, eriti praegu Eestis. Kaitset peaksid tagama haritlaste konstruktiivsed ettepanekud ja riigi reageerimine nendele. Teabekanalid, mis peaksid seisma vaimse keskkonna puhtuse ja looduskeskse elulaadi eest, kallavad sageli oma kujunemisjärgus tarbijad üle vaimse saastaga. Näiteid oleks palju. Võtame kas või loosungi: "Raadio-2 teeb tuju paremaks!" Selle asendaks mõnigi kord adekvaatsemaga: "Raadio-2 teeb tuju (viisakalt öeldes) halvemaks!" Mõnede reporterite nilbed anekdoodid ja vihjed, eesti-inglise newkadaklik keele-pruuk, mille professor Viktor Masing ristis veel paremini juniperismiks ehk juniperluseks. Öeldu ei pretendeeri Raadio-2 kui terviku põhjamisele. Orienteerumist kehvale maitsele ja lääne massikultuurile, ühesõnaga juniperlust, kohtab sageli ajalehtedes, ajakirjades, raadios, televisioonis ja ka noorte kõnemaneeris. Või mida arvata, kui ajalehes (Päevaleht nr 292, 21. dets 1993. a) avaldatakse kuulutus: "Kerin enne auto müüki spidomeetreid. Töö kiire ja korralik."?

 

Loodus on aus - see, kes täna on kitsetall, ei ole homme hunt, kuigi ta võib hundi kõhtu sattuda. Värvimuutused oludega kohanemiseks, edukuseks ja säilimiseks on looduse sagedased nähtused. Näib, et õigus on unustusse vajunud bioloogiateoreetikul Erwin Baueril, kes väitis, et kohastumisele on omane funktsioonide säilimine, mitte nende muutumine. Siit järeldub, et muutuvad ainult funktsioonide parameetrid. Nii võib värvimuutus olla kaitsefunktsiooni (ka ründefunktsiooni) üheks parameetriks. Siiski, kas inimühiskonnas on värvimuutused hädavajalikud ja paratamatud looduskeskse elulaadi ilmingud või hoopiski ebaeetilised edukuse tagamise vahendid? Või vastavalt olukorrale nii üks kui teine?

 

"Vargad varastavad, litsid löövad litsi" - nii väljendub "Kolmekrossiooperis" Bertolt Brecht. Mõistagi ei ole sellise tegevuse legaliseerimine looduslähedane elulaad ja vaimsuse avaldus. Kuid mida arvata pisisulide valgekraelistest suurekaliibrilistest ametivendadest, kes muugivad erastamisobjekte, pankrotistavad pangakliente jne.

 

"Elame siin nagu kärbsed s...hunnikul," ütles sauna Madis. "See'p see ongi, et olete nagu kärbsed," arvas Andres. "Aga nõnda saab ilusti ära elada. Endine peremees läks siin rikkakski, ostis välimaale koha." "Ja elab ka seal nagu kärbes, kui nõnda elab," vastas peremees. See oli Andrese ja sauna Madise dialoog ajal, kui Andres oma äsjaomandatud Vargamäe Eespere valdusi üle vaatas.

 

Ja siiski, praegused arengud Eestis on olnud võrdlemisi ootuspärased ja annavad lootust stabiilsuse suurenemisele ja harmoonilisema ühiskonna tekkimisele. Tulevikulootustes tsiteerigem jällegi minevikku Tammsaare sõnadega: "Ehk kas maksis Vargamäele elama asuda mõttega, et pärast sind talitavad siin võhivõõrad inimesed? Ei, seda mitte. Selle mõttega oleks võinud ükskõik kuhu minna, mitte aga Vargamäele tulla: Andres tundis, kuidas omandatud maalapp tekitas kohustusi, millest ei või loobuda, kui oled aus inimene."

 

Looduskeskse elulaadi eeldused

 

Looduskeskse elulaadi tagamisel tuleks lähtuda kahelt tasandilt - isiklikult ja riiklikult. Lisaks öeldule võiks igaüks lähtuda järgmistest lihtsatest põhimõtetest:

 

1.alusta oma sisemuse ümberkorraldamisest, elumõtte revideerimisest, ökoloogilise looduskeskse mõttelaadi omandamisest;

 

2.arenda kasinat elulaadi, ära ela priiskavalt ka siis, kui selleks on võimalused, aita hädalist;

 

3.saa võitu inimlikest nõrkustest, nagu ahnus, kadedus, sallimatus, liigne edevus, hoidu vaimse keskkonna saastamisest intriigidega, labasusega jms, tunne rahuldust tööst;

 

4.vabane orjasündroomist ja õpi vabadust käsutama, suheldes loodusega, igapäevases elus, kõnepruugis, autot juhtides jne, vabadus ei ole hiirte pidu, kui kass magab, vaid õigus teha kõike seda, mis ei tee kahju teistele, endale ja ühiskonnale;

 

5.kasuta alternatiivseid energiaallikaid - päikesekiirgust, tuult, vett, eriti, kui elad maal, energiadefitsiiti püüa katta oma elulaadi ümberkorraldamisega;

 

6.raskest olukorrast aitab üle elujaatav hoiak ja suhtlemine loodusega, tunne rõõmu pisiasjadest: aiatööst, päikesepaistelisest päevast, linnulaulust, merekohinast, laineloksust, vihmakrabinast katusel või aknal, sügisvärvidest, esimesest lumest, heast muusikast, kunstinäitusest, heast raamatust, jalutuskäigust mererannas, metsas või pühapäevahommikuses vaikses linnas, kaaslase naeratusest jne.

 

 

Riiklikul tasandil vaimsuse ja looduskeskse elulaadi arendamine võiks avalduda järgmises:

 

1.meetmetes, mis vähendavad atmosfääri ja aluspinna saastamist, päikese kiirguse ja lume seisundi muutumist, millede kõige tõsisemad tagajärjed võivad avalduda kliimamuutuste kaudu;

 

2.kohalike   loodusressursside   efektiivses,   kuid   säästlikus   kasutamises energeetikas ja tööstuses. Meie suurimad loodusressursid on mets ja muld. Muld on Eesti kuld, sellest johtub põllu- ja metsamajanduse toetamise ja turu kaitse vajadus;

 

3.hariduse, kõlbluse ja kultuuri väärtustamises, teaduse arendamises ja rakendamises riigi ja rahva alalhoidlikus arengus, looduskeskse elulaadi ja vaimsuse kujundamise huvides;

 

4.vaimsuse potentsiaali maksimaalses kasutamises riigi kaitseks, patriotismi kasvatamiseks ja kodanike turvalisuse tagamiseks.

 

Kokku võttes - looduskeskse elulaadi eelduseks on vaimsus, üksikisiku ja riigi tasandil.