Kasvu piirid

{ ANDRES KUUSE raamatu tutvustus ja viide tema tehtud tõlkele }

Sissejuhatus

Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi juures moodustatud uurimisrühm professor Dennis Meadowsi juhtimisel uuris möödunud sajandi seitsmekümnendate alguses Jay Forresteri globaalse arengu mudeli Word3 abil, kuidas viis peamist tegurit – rahvastik, põllumajandustoodang, loodusressursid, tööstustoodang ja saastamine – kujundavad ja piiravad inimkonna käekäiku. Analüüsiti globaalset arengut minevikus. Kõik need viis – rahvastik, toidu tootmine, industrialiseerimine, keskkonna saastamine ja taastumatute loodusressursside kasutamine – olid seniks kasvanud kogu inimkonna ajaloo kestel eksponentsiaalselt.

1972. aastal avaldasid Donella H. Meadows, Dennis L. Meadows, Jørgen Randers ja William W. Behrens III uurimistulemuste kokkuvõtte laiale avalikkusele suunatud raamatuna 'Kasvu piirid': Meadows, D.H., Meadows, D.L., Randers, J., Behrens III, W.W. (1972) The Limits to Growth. A Potomac Associates Book, Pan Books London and Sidney.

Raamatus on viis peatükki:

I. Eksponentsiaalse kasvu olemus

II. Eksponentsiaalse kasvu piirid

III. Globaalne kasv

IV. Tehnoloogia ja kasvu piirid

V. Globaalne tasakaal

Esimeses peatükis näidatakse, kuidas igal hetkel proportsionaalne kasv on loomult positiivne tagasiside, mille tulemuseks on eksponentsiaalne kasvamine. Eksponentsiaalset kasvu saab pidurdada ainult negatiivne tagasiside – kasvu pidurdavate tegurite tugevnemine protsessi või nähtuse kasvades.

Teises peatükis selgitatakse, et lõplike ressursside korral ei saa eksponentsiaalne kasv kesta igavesti. Lõpliku suurusega planeedil Maa ei saa lõputult kasvada inimeste arv, haritava maa pindala, kaevandatavate maavarade hulk. Paljude oluliste maavarade tuntud varusid jätkub senise tarbimise kasvu tempo juures mõnekümneks kuni sadakonnaks aastaks. Elutegevusega kaasnev saastamine kasvab niisamuti kui tootmine ja vähendab järjest kasvavas ulatuses keskkonna eluks kõlbulikkust.

Kolmandas peatükis analüüsitakse nimetatud viie protsessi/nähtuse vastastikuseid seoseid, süsteemis olevaid tagasisideahelaid ja nende iseärasusi. Globaalseid protsesse kujundavaks oluliseks asjaoluks on viivitus negatiivse tagasiside ahelates. See teeb võimalikuks, et üks või teine protsess võib ületada jätkusuutliku taseme, aga sellele järgneb vältimatult taandareng. (Mastaapne näide on kalapüük Araali merest. Juurdekasvu ületav püük oli mõnda aega võimalik, aga nii püüti meri kaladest tühjaks.) Globaalse arengu mudeliga arvutati kaheksa parameetri ajaline kulg kuni 2100. aastani eeldusel, et inimühiskond toimib 21. sajandil samal viisil kui 20. sajandil, mida iseloomustas juhitamatu eksponentsiaalne kasv. Need kaheksa suurust olid rahvaarv, tööstustoodang elaniku kohta, toidu toodang elaniku kohta, saastamise tase võrrelduna 1970. aasta tasemega, sündide arv 1000 elaniku kohta, surmade arv 1000 elaniku kohta, teenuste hulk elaniku kohta aastas. Ressursside lõppemise ja saastamise kasvu tõttu asendub senine areng peagi taandarenguga. Kõik vaadeldavad kaheksa parameetrit saavutavad mõni varem, mõni hiljem juba 21. sajandi esimesel poolel oma maksimaalse väärtuse ja hakkavad siis kahanema. Seda arengustsenaariumit nimetasid autorid standardmudeliks.

Neljandas peatükis analüüsitakse, kuidas tehnoloogia areng saaks ühiskonna globaalset arengut mõjutada. Erinevatest oletustest tulevikutehnoloogiate kohta järeldusid küll erinevad globaalse arengu stsenaariumid, kuid reeglina suutsid need stsenaariumid arengu kriitilisi hetki edasi lükata, aga mitte vältida.

Viiendas peatükis analüüsitakse globaalse tasakaalu võimalusi. Inimkonna stabiilne edasikestmine on võimalik, aga selleks peab inimkond otsustavalt muutma oma senist elukorraldust.

Raamat leidis kogu maailmas laialdast vastukaja. Seda tõlgiti paljudesse keeltesse ning avaldati rohkete kordustrükkidena. 2000. aastal hinnati, et raamatut on tõlgitud rohkem kui 30 keelde ning müüdud rohkem kui 30 miljonit eksemplari. (Simmons, M.R. (2000): Revisiting the Limits to Growth: Could the Club of Rome Have Been Correct, After All?)

Raamat ise

'Kasvu piiride' tõlge eesti keelde on A5 formaadis raamatu PDF-ina allalaetav siin: Kasvu piirid .

Vastuvõtt ja perspektiivid

Raamatule sai osaks nii tunnustust kui rohket kriitikat.

Väga paljud on pidanud raamatus esitatud tulemusi eksitavaks nii kohe selle ilmumise järgselt kui ka palju aastaid hiljem. Kasutatud on koguni väljendeid 'Garbage in, garbage out', millega IT-vallas peetakse silmas, et andes arvuteile mõttetuid sisendandmeid saame ka mõttetuid tulemusi. Juba 1973. aastal avaldati põhjalikumaid analüüse, kus leiti, et töös kasutatud maailma mudelid on mõnede sisendparameetrite suhtes väga tundlikud ning arvati, et Rooma Klubi aruande tulemused on põhjendamatult pessimistlikud.

1980. aastal ilmunud nõukogude autorite raamatus Егоров В.А., Каллистов Ю.Н., Митрофанов В.Б. и др. "Математические модели глобального развития" leitakse, et üleminek sotsialistlikule tootmismudelile on radikaalne võimalus ökoloogilise katastroofi vältimiseks, muu hulgas relvastumisele ja sõdadele ressursside kulutamise lõpetamiseks.

Kriitikud vaatasid sageli mööda autorite korduvatest kinnitustest, et nende töö ei ole prognoos, läbi arvutati erinevaid arengustsenaariume, mis arvestasid ka täiendavate maavarade leidmist ning tehnoloogia arengut, aga ka tollased kõige optimistlikumad stsenaariumid ei suutnud vältida planeedi lõplikkusest tingitud piirideni jõudmist.

Samad autorid avaldasid 2004. aastal raamatu 'Kasvu piirid - 30 aastat hiljem' (Donella Meadows, Jørgen Randers, and Dennis Meadows (2004) Limits to Growth – the 30 year update. Chelsea Green Publishing Company, White River Junctions, Vermont.) Selles raamatus võrdlesid autorid 30 aasta kestel maailmas toimunut 'Kasvu piiride' stsenaariumitega. Autorid leidsid, et kolmekümne aasta kestel pärast 'Kasvu piiride' avaldamist on inimkonna areng oluliselt järginud 'Kasvu piiride' standardstsenaariumit - juhitamatu kasv, mida pidurdab ainult ressursside piiratusest tingitud negatiivne tagasiside.

Raamatu ilmumise ajal oli maailma rahvaarv 3.8 miljardit ja aastane kasv 2%. Rahvastiku kasv on küll aeglustunud, aga sellele vaatamata on maailma rahvaarv 2022. aasta alguses 7.9 miljardit, s.t. rahvaarv on viiekümne aastaga rohkem kui kahekordistunud ja jätkab kasvu umbes 1.05% aastas. Rahvaarvu graafikuga võrreldes on olulised standardmudeli parameetrid toitu ja tööstustoodangut elaniku kohta läbinud tipu ja jõudnud kiireneva languse piirkonda. Kasvu piirideni jõudmine ei ole kauge tulevik, see aeg on kätte jõudnud.

Möödunud sajandi seitsmekümnendail ületas inimkond jätkusuutliku keskkonnakasutuse piiri ning praeguseks on ökoloogiline jalajälg umbes 1.8. Maa ületarbmispäev või ökoloogilise võla päev jõudis 2022. aastal kätte 28. juulil.

Järjest rohkem on neid, kes leiavad, et Rooma Klubi hoiatust oleks tulnud võtta tõsiselt, et aruande 'Kasvu piirid' avaldamisest möödunud aastakümned on pöördumatult raisatud. Taastumatute ressursside kasutus kasvab endiselt kiirenevalt. Inimkond tarbib loodusressursse pea kaks korda rohkem kui planeet suudab pakkuda ning saastab keskkonda rohkem kui loodus suudab heastada. Lisandunud on 'Kasvu piiride' ilmumise ajal täiesti ettenähtamatu globaalne probleem -- kliima soojenemine, mis põhjustab inimkonna toimetulekule täiendavaid raskusi. Inimkonna viimine tasakaalulisele elukorraldusele (kliimamuutuste vältimine, ületarbimise peatamine) nõuab demokraatlikele ühiskonakoraldustele omase umbes viieaastase perspektiivi asemel kaugemate eesmärkide seadmist. Selle asemel näeme maailmas tendentse ja praktikaid, mille eest 'Kasvu piiride' autorid hoiatasid: sagenevad piirkondlikud konfliktid, jõukamates ühiskondades tugevneb oma huvide esiplaanile seadmine ("America first"), näeme ressursside ebaühtlase kättesaadavuse ärakasutamist majandusliku kasu ja poliitiliste eesmärkide saavutamiseks.

Inimkonna ökoloogiline jalajälg, (täpsemalt vaata siit )

•1970 - 0.99

•1980 - 1.17

•1990 - 1.28

•2000 - 1.36

•2010 - 1.66

•2015 - 1.68

•2018 - 1.75

•2021 - 1.8?

Maa ületarbmispäev või ökoloogilise võla päev (vaata siit )

•1990 - 11.10

•1992 - 21.10

•2002 - 3.10

•2011 - 27.09

•2012 - 22.08

•2018 - 1.08

•2019 - 31.07

•2022 - 28.07