{ J. Randjärv Geodeet 25(49) 2002 14-15 }

Jüri Randjärv

EPMÜ maamõõdu instituut

E-mail: ropka@eau.ee

Friedrich Georg Wilhelm (venepäraselt Vassili Jakovlevitš) Struve (15.04.1793 Altona - 23.11.1864 St Peterburg) oli saksa päritolu astronoom ja geodeet, Peterburi TA akadeemik 1832.aastast, Tartu Ülikooli tähetorni direktor 1820-1839 ning Tartu Ülikooli astronoomia ja geodeesia professor 1814-1838, Pulkovo observatooriumi rajajaid ja direktor aastatel 1839-1862.

Et W. Struve elulugu, tema rahvusvahelise tähtsusega teaduslik ja praktiline tegevus on teadusajaloolaste poolt väga põhjalikult läbi uuritud ja avaldatud paljudes töödes, siis pööran siin lugejate tähelepanu veel ainult tema kui õppejõu tegevusele. Ta lõpetas Tartu Ülikooli (die Kaiserliche Universität zu Dorpat) filoloogia teaduskonna 1811.a. Tänu ülikooli rektori G. Fr. Parroti toetusele sai eristipendiumi ja õppis aastail 1811-1813 pingsalt veel täppisteadusi, eeskätt astronoomiat.

Friedrich Georg Wilhelm Struve (1793-1864)

Paralleelselt oma teaduslik-praktilise tegevusega Tartu Tähetorni observaatori ametis (1813-1820), Liivimaa astronoomilis-trigonomeetrilise mõõdistamise juhendajana ning teostajana (1816-1819) alustas W. Struve ka õppejõu tööga. Esimest korda oli tal õppejõu koht 1814.aasta kevadel. Ta hakkas lugema praktilist geomeetriat ehk maamõõtmist, matemaatilist geograafiat, trigonomeetriat ja muidugi ka astronoomiat. 1814.aasta sügisel nimetati W. Struve juba ülikooli erakorraliseks professoriks astronoomia ja geodeesia alal. Alates 1820.a oli ta valitud korraliseks astronoomia professoriks ja Observatooriumi direktoriks.

W. Struve ajal kujunes Tartu Ülikool astronoomide ja geodeetide ettevalmistamise tähtsaimaks keskuseks Venemaal. Tema kõrgema geodeesia loenguid kuulasid mitte ainult Tartu Ülikooli astronoomia ja matemaatika üliõpilased, vaid ka professorite instituudi kasvandikud ning alates 1825.aastast kvalifikatsiooni tõstmiseks Tartusse saadetud Kindralstaabi ja mereväe ohvitserid, keda rakendati sel ajal Tsaari Venemaa alade topograafilistel ja hüdrograafilistel mõõdistamistel ning astrogeodeetilistel töödel. W. Struve oli väga suur autoriteet kõrgema geodeesia alal. Ta planeeris ja juhendas Kindralstaabi, Teaduste Akadeemia, Vene Geograafia Seltsi ja teiste seltside tegevust kõrgema geodeesia valdkonnas. Praktilist geodeesiat (topograafiat) õpetati esimestel aastakümnetel ka sõjanduse eriala üliõpilastele - ohvitseridele, kes ülikooli juures omandasid kõrgema sõjalise hariduse.

Järgnevas tabelis 1 on toodud Tartu Ülikooli Teadusliku raamatukogu fondides säilinud materjalide põhjal ülevaade W. Struve poolt tehtud geodeesiaalasest õppetööst ja erinevatest õppeainetest 1814-1837.a. Õppeainete nimetused on nendes materjalides antud saksa keeles ja püütud minu poolt tõlkida eesti keelde suuremate üldistusteta, võimalikult originaali lähedaselt. Näiteks on 1814.a sügisel W. Struve õpetanud ainet "Die Feld-meß-Kunst oder praktische geometrie", mis on tõlgitud "Välimõõtmise kunst ehk praktiline geomeetria".

Tabel 1. Fr. G. W. Struve geodeesia-alane õppetöö Tartu Ülikoolis 1814-1837. a.

W. Struve lahkus Tartust 1838.a detsembris, mil tal täitus 25 aastat tööd Tartu Ülikoolis. Talle oli tehtud ülesandeks Pulkovo Observatooriumi rajamine, mis ka suurepäraselt õnnestus. Tartu Ülikooli 50-aasta juubelipidustustel 1852.a esindasid Peterburi Teaduste Akadeemiat Tartus akadeemikud W. Struve ja K. Baer, kes valiti teiste hulgas ka Ülikooli audoktoriteks. 100-aasta juubeli puhul (1902) kirjutatakse Pulkovo observatooriumi poolt antud auaadressis: "Mitte üksi see hiigeltöö (meridiaanikaare mõõtmine), vaid kogu vene geodeesia üldse sai oma alguse Tartu Observatooriumist". Nende sõnadega, mis tegelikult olid adresseeritud Wilhelm Struvele, anti kõrge hinnang tema tegevusele geodeesia valdkonnas.

Kasutatud kirjandus ja materjalid

1. Tartu Ülikooli ajalugu II osa, Tallinn, Eesti Raamat 1982.a

2. Struve, Friedrich Georg Wilhelm, Eesti Entsüklopeedia 8. Köide, Tallinn 1995.a

3. Verzeichnis der Vorlesungen auf der Kaiserlichen Universität zu Dorpat 1813-1838. TÜ teadusliku raamatukogu ajalooline fond.

Toimetuse kommentaar

FIG-i ettepanekul on Ühinenud Rahvaste Hariduse, teaduse ja Kultuuri Organisatsioonil (UNESCO) kavas tunnistada maailma silmapaistvaks teaduspärandiks ja võtta rahvusvaheliselt kaitstavate objektide nimistusse Struve meridiaanikaare (Struve Meridian Arc) mõõtmisega seotud objektid ning andmed. See on suur tunnustus Tartu Ülikoolile ja Eesti geodeesia-astronoomia üldsusele ning üheks Eesti maine (brändi) levitamise mooduseks maailmas. Uno Metsa artikli avaldamisega ärgitab Geodeedi toimetus teadlasi selle teema laialdlaseks käsitlemiseks nii meil kui ka väljaspool meie riigi piire. Käesoleva kirjutise ainetel tuleks saata sõnum ka ajakirjale "UNESCO Courier" ja teistele maailmamainega geodeesia-astronoomia alastele väljaannetele.

Meil on teada, et Struve-Tenneri mõõtmiste ajaloo uurimisega tegeleb aktiivselt hr. Vitali Kaptüg Vene Geograafia Seltsis Peterburis. Ta on pöördunud meie poole mitme asjaliku ettepanekuga Struve kaare mõõtmiste ajaloo uurimise ja FIG-i algatuse toetamiseks. Temalt saime ka teada, et praeguse Venemaa territooriumile jääv ainus, Balti kaare põhjapoolsem punkt Suursaarel (vene päraselt Hogland) on taastatud ja koordinaadid määratud. Hiljutu käis ta Valgevenes 1827. aastal kindral Tenneri poolt rajatud Ossovinitsa baasijoone taastamisel ja ülemõõtmisel.