{ L. Utter TK 71 65-67 }

...et inimene õpiks tundma maailmaruumi seadusi, õpiks armastama selle ilu ja imetlema selle ülevust.

Giovanni Pico della Mirandola 1463-1494

1994. a. märtsis alustati Zeissi refraktori (tehase nr. 7096) remonti. Põhjuseks oli telgede väga raske liikumine ja kellamehhanismi seiskumine.

Kellamehhanismi korrastamine osutus üsna lihtsaks. Peale kõigi ajutiseks lisatud mitmesuguste paberseibide, lisaraskuste ja lahtitulnud kruvide puhastamist ja ülekandevarda reguleerimist veab kell üsna korralikult ja võimaldab ka kiiruse muutmist (kas päikese või täheajas). Kella trossi trumlile võib kerida 13 tiiru, neist kolm tiiru jääb algasendis peale kui kella pomm toetub põrandale. Kümnest tiirust piisab kella käiguks 1,5 tundi, kusjuures rohkem ei ole soovitav pöörata, kuna pomm põrkub vastu ülemist trossi ratast.

Järgnev töö tõi kaasa palju ootamatusi. Algul lihtsana näiva pisiremondi ja õlitamise asemel kujunes sellest remont, mille juures osutus vajalikuks refraktori lahtivõtmine.

Võeti maha kaamerad, vastukaalud, objektiiv, okulaaride hoidja ja toru. Alles peale seda õnnestus likvideerida α-telje peenliikumise fikseerimis- ja liigutamisvarraste rike. Polaartelje ülemine laager oli niivõrd kinni vana õliga, et välimine kauss liikus koos teljega oma pesas. Telgede liikumine õnnestus taastada peale põhjalikku pesemist ja õlitamist, mistõttu telgede väljatõstmine osutus mittevajalikuks.

Kõige aegaviitvamaks tööks osutus vana värvi eemaldamine. Remontide ajal pealekantud värvikihid tuli kõikidelt, ka mitmetelt üsna keerulise konfiguratsiooniga detailidelt lihtsalt maha kaabitseda. Alt tuli nähtavale originaalvärv - sile, puhas ja läikiv. Teleskoop on algselt olnud salatiroheline ja beežikalt valge. Uue värvi valikul lähtuti võimalikult endisest värvitoonist.

α-telje fikseerimis- ja peenliikumise tõmmitsa vahelt tuli kõrvaldada ühe remondi ajal sinna loksumise likvideerimiseks pandud vasklint ja kogu süsteem tuli uuesti sobitada ja reguleerida.

Otsija oluliseks veaks oli objektiivi loksumine hoidjas, mida õnnestus reguleerimiskruvide abil kõrvaldada.

Paljude pronksdetailide puhastamisel selgus, et kõik (näit. fokuseerimisplokk) olid kaetud läbipaistva piirituslakiga, mistõttu nende puhastamisel ei olnud soovitav kasutada tänapäeval tarvitatavaid keemilisi puhastusvahendeid. Edaspidiste remontide ajal tuleb sellega väga rangelt arvestada.

Peale üksikosade puhastamist ja värvimist asuti refraktorit uuesti kokku monteerima.

Teleskoobi remondi käigus selgus, et Zeissi originaalobjektiiv on asendatud uuega, mille mõõtmed ja monteering on identsed algse objektiiviga. Erinevus on ainult fookuskauguses. Originaalil on 20 sentimeetrise objektiivi fookuskaugus 360 cm (suhteline ava 1/18), asendatud objektiivil 300 cm (1 /15). Teleskoobi toru on lühendatud 60 cm võrra, mistõttu tasakaalustus on muutunud.

Refraktori polaartelje kalde muutmise telg on seest tühi ja selles leidus arhiividokument, mis näitas, et refraktorit on remonditud 1947. ja 1951. aastal. Mitu isikut, kes tookordset remonti teostasid ei osanud anda aga mingit informatsiooni objektiivide vahetamise ja toru lühendamise kohta. Küll on aga prof. T. Rootsmäe ühes Tähetorni kalendris (1952. a.) avaldatud artiklis lause, mis näitab, et Tähetorni saabus 1947-51 kaks objektiivi nr. 19 028 ja 19 029. Originaalobjektiivi number on 2777. Praegu on refraktoril ees objektiiv nr. 19 028.

Omal ajal oli teleskoop viidud tasakaalu kaamerate paigutamisega telje tsentrist ettepoole. Seoses fotokaamerate mahavõtmisega oli vajalik kogu süsteemi uus tasakaalustamine. Selleks tuli toru esiotsale lisada ligi 8 kG raskust. Et välist kuju mitte muuta, lisati see tinast vööga kaitsetoru siseküljele.

Teleskoobi remondi käigus osutus kõige kummalisemaks δ-telje kraadiringi vale asend - pooluse kõrguseks oli 26,4 kraadi. See avastati alles peale toru tagasimonteerimist ja objektiivi ning okulaaride puhastamist esimesel proovivaatlusel.   Peab tunnistama saksa refraktorikonstruktorite väga head oskust leida universaalne lahendus ringide paigaldamiseks ükskõik millisel laiuskraadil. Oli tarvis ainult 8 kruvi vabastada, et pöörata kraadiring õigesse asendisse. Kahjuks ei osanud ka 1947-1951 remonti teinud mehaanikud ega astronoomid selgitada, kunas ja mis eesmärgil oli δ-telje kraadiring sellisesse asendisse pööratud.

Zeissi refraktori abidetailidest on seni leitud ja töökorda seatud: a) okulaarmikromeeter; b) seniitprisma; c) päikese-prisma; d) okulaaride (revolver)vahetusplokk.

Peale mõningaid parandusi õnnestus korrastada 6 okulaari, aga ainult kahel neist on teada fookuskaugus.

Järeldusi remondist:

Kõige sobivam oleks käsutada Zeissi refraktorit astronoomia populariseerimiseks. Sellega on võimalik:

Lõpetuseks lõbus lugu remondi käigust.

Monteerides tagasi objektiivi kastekaitsetoru tegin seda üksi ja toetades vasaku käega toru, püüdsin paremaga lükata toru kinnitusäärikule. Peale paari asjatut katset võtsin abiks õla ja siis läkski toru äärikule. Ruttu taskust kinnituskruvid ja kruvikeeraja. Peale kolme kruvi sissekeeramist otsustasin minna teisele poole toru, et ka seal kruvid sisse keerata. Kahjuks osutus see võimatuks - minu vasak käsi oli kinni teleskoobi küljes. Peale paari asjatut katset ja parema käega põhjuse otsimist selgus, et olin end kinni kruvinud optilise telje ja kastekaitsetoru pleki vahele kellarihma otsa abil.

Avaldan tänu kõigile, kes abistasid Zeissi refraktori uuesti töökorda seadmisel.