Ülevaade Tartu Ülikooli astronoomia observatooriumi ajaloost (1804-1918) |
{ A.Pohla TK 1 1924 45-52 }
1.
Esimene matemaatika ja astronoomia professor Tartus J. W.Pfaff (1804-1809).
Esimene ajutine observatoorium end. Promenaadi tänaval Lentzi majas (1805-1807)
Riistad: Baumanin multiplikaator, väikene transiitriist, 7 jala pikkune Herscheli refiektor, sekstandid ja kellad.
Tööd: "Astronomische Beyträge" Nr. 1-3, Dorpat 1806, 1807.
Teine ajutine observatoorium Riia tänaval Lambert'i majas (1807-1809).
Riistad: Peale endiste: 4-tolline Dollond'i transiitriist (1807). Troughtoni pikksilm.
Tööd: J. W. Pfaff. ,"De tubo culminatorio Dorpatensi brevis narratio". 1808.
Alalise observatooriumi ehitamine Doome mäele 1809-1810.
Esimene observaator E. Knorre (1802-1810).
Tööd: Geograafiliste koordinaatide määramine sekstantidega.
2.
J. Huth (1811-1818), teine matemaatika ja astronoomia professor ning observatooriumi direktor.
M. Paucker (1811-1813), observaator.
Töö: Die Vermessung des Embachs. Trükitud 1855 a.
3.
F. G. Wilhelm Struve (sündinud 1793 a., õppis Tartus 1808-1810 keeleteadust, 1811-1813 matem. ja astron., 1813-1818 a. observaator, 1818-1839 direktor, 1832 a. Peeterburi Akadeemia liige, 1839-1862 a. Pulkovo observ. direktor, surnud 1864 a.)
Riistad: Juure tulid: Reiehenbach'i meridiaanring (1822), Fraunhofer'i 9-tolline refraktor (1824), universaalriist, vertikaalring, passaash'i riist j. n. e.
Müüdi ära : Saumann'i multiplikaator, väikene transiitriist, mõned sekstandid ja kellad.
Tööd:
1) Väiksemate riistadega :
De geographica positione speculae astronurnicae Dorpatensis. 1813.
2) Dollond'i transiitriistaga:
poolusele lähedate tähtede, kaksiktähtede, kuu, komeedi 1819 II ja Ceres'i otsetõusude määramine;
a) 1814 ja 1815 a. vaatlused ja kataloogid observatooriumi publikatsioonis Vol. I. (1817).
b) 1818-1821 a. vaatlused observ. publ. vol. II ja III. Catalogus 795 stellarum duplicium (1822).
c) 1822 a. vaatlused ning 1818—1822 a. vaatluste lõpulik läbitöötamine Ludwig Struve poolt ja kataloog observ. publik, vol. XXII (1910).
3) Reichenbach'i meridiaanringiga:
a) Meridiaanringi ja refraktsiooni uurimine, fundamentaal-tähtede absoluutsed vaatlused, kaksiktähtede koordinaatide määramine (1822—26) obs. publ. IV—VI.
b) Tabula refractionum: obs. publ. VII.
W. Strtive vaatlused meridiaanringiga (1822—1820), E. Preuss'i vaatlused (1827—1838), ning W. Döllenl vaatlused (1840—43) on lõpulikult läbitöötatud järgmistes töödes:
- W. Struve. Stellarum fixarum imprimis compositarum positiones mediae1852
- W. Struve et Liapunow. Positions du soleil, de la lune,et des planctes. 1853.
- 0. Struve. Bestimmung der Constante der Praecession. 1841.
- 0. A. F. Peters. Numerus constans nutationis. 1841.
- A. Schidlovsky. Bestimmung der Constante der Nutation. 1841.
- G. Lundahl. De numeris nutationis et aberrationis constantibus. 1842.
4) Troughton'i 5 jala pikkuse pikksilmaga ühenduses ringmikromeetriga, 1821 a. Fraunhoferi niitmikromeetriga:
a) Tähtede katmised kuu läbi (1822—1830). Obs. publ.IV—VII.
b) Olbers'i komeet (Obs. publ. I), komeet 1824 I (O. p. V.),Encke komeet 1825 (O. p. VI).
c) Kaksiktähed(1814-1824). Publitseeritud töös: W. Struve. Positiones mediae j.n.e.
5) Fraunhofer'i 9-tollise refraktoriga:
a) Saturn, Jupiter ja kaaslased a. 1825 ja 1826. (0. p. VI).
b) Encke komeet 1828 (Astr. Nachr.). Halley komeet: Beobaehtung des Halleyschen Kometen bei seinem Erscheinen im Jahre 1835. W. Struve. 1839.
c) Kaksiktähtede vaatlused (1824—1839):
- Catalogus novus stellarum duplicium 1827.
- Stellarum duplicium et multiplicium mensurae micrometricae 1837.
- Additamentum in F. G. W. Struve mensuras micrometricas 1839.
d) a Lyrae parallaksi mõõtmine (Astr. Nachr.).
6) Geodeetilised tööd:
a) Liivimaa triangulatsioon: Resultate der in d. J. 1816—1819 ausgeführten astron.-trigon. Vermessung Livlands.
b) Kraadimõõtmine meridiaani mööda: Beschreibung d. (1821—1831) ausgeführten Breitengradmessung in d. Ostseeprovinzen Uusslands. 2 Bde. 1831.
c) Kraadimõõtmise jätkamine põhja- ja lõuna poole: Expose historique des travaux...meridien entre Fuglenaes 70°40' et Ismail 45°20'. 1852.
7) Astronoomilised ja geodeetilised ekspeditsioonid:
a) Astr. Beobachtungen auf des Herr Capitain Otto v. Kotzebue zweiten Reise um die Welt von E. W. Preuss, herausgegeben von W, Struve. 1830.
b) Fedorof's vorläufige Berichte iiber die in Westsibirien ausgeführten astr.-geogr. Arbeiten, herausgegeben von W. Struve. 1838.
c) Fedorofs astr. u. trigonom. Beobachtungen aut' Parrot's Reise zum Ararat. 1834.
d) Beschreibung d. zur Ermittlung des Höhenunterschiedes zwischen d. Schwarzen u. Caspischen Meere 1886 u. 1837 von G. Fuss, A. Sawitsch u. G. Sabler ausgeführtm Messungen. 1849.
8) Tööd praktilise astronoomia alal:
a) Beschreibung des auf der Sternwarte zu Dorpat befindl. grossen Refraktors von Fraunhofer. 1825.
b) Anvendung d. Durchgangs-lnstrumentes für die geogr. Ortsbestimmung. 1833.
Märkus: Struve tööd ajakirjades ja tööd, mis Pulkovo
observatooriumiga ühenduses, on välja jäetud.
E. Preuss (1821-1823 assist, 1823-1820 reis Kotzebue'ga ümber maailma, 1827-1839 observaator).
Tööd: a) reis Kotzebue'ga v. üleval, b) vaatlused meridiaanringiga (1827-1838) o. p. VII ja VIII.
V. Fedorow (1824—1832 assistent, 1838 Kiievi professor). Ekspeditsinon Ararati mäele ühes prof. Parrot'ga(1829-1830). Ekspeditsioon Siberisse (1832-1837).
G. Sabler (1884-37 assistent, 1839 a. peale astronoom Pulkovos).
Tööd:
a) Kuu kulminatsioonide vaatlused Dollond'i transiitriistaga (1833-1835) ning Halley komeedi vaatl., sama riistaga (1835). (Astr. Nachr.)
b) Ekspeditsioon Kaspia ja Mustamere kõrguste vahe mõõtmiseks (1836—1838); resultaadid Struve poolt väljaantud töös ning väitekirjas: G. Sabler. Beobacht. über die irdische Strahlenbrechung. 1839.
A. Savitsch (1839 a. observaator).
Tööd:
1) (1836-1838) osavõtmine eelpool nimetud ekspeditsioonist; resultaatid väitekirjas: Über die Höhe des Caspisehen Meeres. A. Sawitsch. 1839.
2) 1830 a. Preussl vaatluste jätkamine meridiaauringi peal.
4.
H. Maedler (1840-1865). Observatooriumi direktor ja astronoomia professor.
Tööd:
1) Fraunhofer'i pikksilmaga kaksiktähtede, Faye komeedi ning 1802 II komeedi vaatlused: planeetide läbimõõdud. varjutused (o. p. IX, X, XI, XIII. XV2).
2) 1860 a. päikese varjutuse arvutamine (o. p. XV1)
3) Kinnistähtede omaliikumised ning kaksiktähtede relatiivsed liikumised ja orbiidid: o. p. IX, X, XII, XIV. XV2, XVI.
Eritööd: a) Die Centralsonne. 1846,. b) Untersuchungen über die Fixsternsysteme, 2 Bde. 1847, 48.
4) Metporoloogilisod vaatlused (o. p. IX—XII).
5) Populaarraamatud: a) Populäre Astronomie 1841. b) Matem. Geographie 1843. c) Astron. Briefe 1844-1846.
W. Döllen (assistent 1839-1844, pärast Pulkovos).
Tööd: kaksiktähtede vaatlused meridiaanringiga (o. p. IX, X, XII) 1840-1843.
A. Struve (assistent 1844—1846).
Töö:. Berechnung der Bahn des Neptunstrabanten (o. p. XIII).
5.
Th. Clausen (1842--1865 observaator, 1865 - 1872 direktor).
Tööd: Bestimmung der Bahn u. der Umlaufszeit des Tuttleschen Kometen (o. p. XVI). Peale selle palju teoreetilisi töid ning vaatlusi ajakirjades. Planeetide vaatlused meridiaanringiga, komeetide vaatlused Troughtoni pikksilmaga.
6.
L. Schwarz (1840—1849 assistent, 1865-1872 observaator, 1872-1894 direktor).
Uued riistad: a) Repsoldi heliomeeter (1873) b) Herbst'i transiitriist.
Tööd:
a) Ekspeditsioonid:
1) esimene ekspeditsioon Ida-Siberisse (1849-1853).
2) Teine ekspeditsioon Ida-Siberisse (1854-1958).
3) Ekspeditsioon Nertschinski Veenuse läbimineku vaatlemiseks 1874.
b) Vaatlused meridiaanringiga: 1870-1873, 1883—1886,"Astr.Gesellsch." kataloogi jaoks soonis (70°—75°).0. p. XVII.
c) Eine Studie auf dem Gebiete der praktischen Astronomie. 1889.
H. Bruns (1873—1876 observaator, pärast Leipzigi observatooriumi direktor).
Tööd: soonivaatlused meridiaanringiga (1874—1875). O. p. XVIII.
O. Backlund (1876—1879 observaator, pärast Pulkovo observatooriumi direktor).
Tööd: soonivaatlused meridiaanringiga (1876—1879). O. p. XIX.
A. Lindstedt (1879—1883 observaator).
Tööd: soonivaatlused (1879—1882). O. p. XX. Peale selle teoreetilised tööd ajakirjades.
E. Hartwig (1884—1886 observaator, pärast Bambergi observatooriumi direktor).
Tööd: Vaatlused heliorneetriga. Seni publitseerimata.
L. Struve (1886—1894 observaator, pärast Charkovi observatooriumi direktor).
Tööd:
1) soonivaatlused (1887—1588). 0. p. XVIII. (1887-1888); ei ole publitseeritud.
2) soonivaatluste reduktsioon XVIII köides.
3) tööd tähtede katmise üle kuu poolt kuu varjutuse ajal:
a) Bearbeitung d. während d. totalen Mondfinsternis 1884-1888 beob. Sterubedeckungen. O. p. XX.
b) Bestimmung des Mondhalbmessers. 1889.
G. Grofe. (1873—1894 assistent).
Tööd : soonivaatluste reduktsioonid o. p. XVII ja XX.
7.
G. Lewitzky (1S94—1908 direktor).
Uued riistad: 1896. Repsoldl mõõtmisriist fotograafia plaatide jaoks ning kahed Zöllneri pendlid. 1897. Repsoldl seenitteleskoop.
Uus ehitus: 1897. Torn väljaspool observatooriumi platsi seenitteleskoobi jaoks.
Tööd: Seismoloogilised vaatlused.
S. Scharbe (1894—1906 assistent).
Tööd:
a) päikese laikude joonistused ning ülesvõtted Pulkovost laenatud Dallmeyer'i heliograafiga.
b) Definitive Bahnbestimmung des Kometen 1898 X. 1903.
8.
K. Pokrovsky (1S95—1907 observaator, 1908—1917 direktor, pärast Permis, Tomskis ja 1921 a. alates Pulkovos).
Uued riistad: 1) 8 tolline Zeissl refraktor ühes Petzvali kaameraga (160 mm., 78 cm.) 1911. 2) Voigtländeri astrograaf.
Tööd:
a) soonivaatlused meridiaanringiga (1894—1900).
b) komeedivaatlused Pulkovost laenatud 6 tollise refraktoriga ning fotograafilised planeetide ja komeetide vaatlused Petzval'iga. O. p. XXIV, I osa.
c) lendtähtede vaatlused. 0. p. XXI, IV osa. XXV, IV osa.
d) Komeetide sabade uurimine. 0. p. XXI, IV osa. XXIV,I osa.
e)1914 a. päikese varjutuse vaatlused Krimmis.
A. Orloff (1905—1906 assistent, 1906—1908 Pulkovos, 1908— 1912 observaator, pärast Odessa observatooriumi direktor).
Tööd:
a) Graphische Methode zur Auswahl der Sternpaare jne. O. p. XXI, II osa.
b) komeetide sabade uurimine. O. p. XXI, III ja IV osa.
c) maakera pinna võnkumise uurimine päikese ja kuu gravitatsiooni mõjul. Vaatlused Zöllneri pendlitega Tartus (1909—1910) ja nende läbitöötamine. O. p. XXIN, I. osa.
Odessa observatooriumi publ. Nr. 2.
E. Schoenberg. (1907—1913 assistent, 1913—1918 observaator, pärast Tallinnas ja Helsingis).
Tööd:
a) vaatlused seenitteleskoobiga laiuse võnkumise määramiseks (1907—1909): O. p. XXI, I, III ja V osa.
b) tähtede katmised kuu läbi (1905—1909). 0. p. XXI, II, osa.
c) fotomeetrilised vaatlused:
1) O. p. XXIV, I ja III osa.
2) Photometrische Untersuchungen über Jupiter u. Das Saturnsystem. 1922.
3) Eine Sonderklasse veränderlicher Sterne. 1923.
V. B e rg. (assistent 1913—1918, pärast Voroneshis ja Odessas).
Töö: Photographische Helligkeiten der Xova Geniinorun 2. O. p. XXIV, I osa.
9.
T. Banachiewicz. (1915—1918 assistent, 1918 direktor, pärast Krakowi observatooriumi direktor).
Töö: Sur l'equation de Gauss. O. p. XXIV, 11 osa.