{ E. Öpik TK 6 1929 36-50 }

[Tähetornide ja astronoomide statistika. Koostöö lähemas minevikus. Rahvusvaheline Astronoomiline Unioon ja Leideni kongress.]

Ei ole teist inimese tegevusala, kus rahvusvaheline koostöö oleks rohkem arenenud kui teaduses. Teaduse ülesanne on igalpool üks ja sama - universumi ja selle seaduste tundmaõppimine ; teaduse saavutuste peale puudub omandusõigus, puudub sellega põhjus, mis võiks tekitada tüli rahvaste vahel; ja teaduse ala on niivõrd lai, et uurijatest on alati puudus, ruumi on kõigile: tuleb mõelda otstarbekohase tööjaotuse peale, et võimalik oleks käepärast olevaid tööjõude kõige täielikumalt ärakasutada ja võimalust mööda ara hoida seda nähtust, et ühe küsimuse kallal töötavad liig palju, kuna teised tähtsad alad jäävad puutumata.

Täheteaduses on rahvusvaheline koostöö üks vanemaist ja paremini organiseerituist; vast on see osalt seletatav sellega, et selles teaduseharus on ühised mitte ainult uuritavad seadused, vaid esemedki on needsamad: üks taevas avaneb uurija pilgule kaugel üksteisest eemalolevatest maakera paikadest.

Esimene ja tähtsam koostöö nõudmine on - et iga uurija teise tööst informeeritud oleks ; teades, mis teised teevad, võib omale kohast tööpõldu valida nii, et see kooskõlas oleks üldise uurimise plaaniga. Suurim osa astronooomiliste uurimuste tulemustest avaldatakse tähetornide publikatsioonides; on ammu juba kombeks saanud, et observatooriumid vastastikku vahetavad omi publikatsioone; neid publikatsioone saadetakse tasuta mitte ainult sinna, kust loodetakse vastutasu saada publikatsioonide kujul, vaid ka väiksematesse observatooriumitesse, kel oma publikatsioonid puuduvad, kuid kus ikkagi tehakse teaduslist tööd, üldse kus publikatsioonide vastu huvi tuntakse ja kus võib loota et neid kord teaduse huvides ärakasutatakse. Sest teaduses ei saa arvestada hulgaga, ega pole puhta teaduse saavutused müüdavad ega vahetatavad: nad on üldsuse omandus, ja teaduse enese huvides on - küünalt mitte vaka alla jätta, oma töövilja kõigile teatavaks teha. Seda on vaja mitte ainult töö koordineerimise mõttes, mitte ainult selleks, et mitmes köhas ühte ja sama ei tehtaks : teatava küsimuse ehk eseme uurimisel vajab teadusemees nii mitmekülgseid andmeid, et temal puudub aeg ja võimalus kõike neid andmeid ise väljauurida; tuleb toetuda sellele, mis teised mujal juba teinud, ja sellest lähtudes oma osa juureehitada; ilma võõraste andmete ärakasutamiseta osutub praegusaja teadusemehe töö pea mõttetuks. Publikatsioonide vahetus kindlustab astronoomile tähtsama uurimisvahendi - täiusliku raamatukogu, mis sama tähtis taevalaotuse uurimisel, kui pikksilmad ja teised vaatlusriistad.

Astronoomide pere maailmas ei ole kuigi suur. Tartu Tähetorni asutamise ajal, 1809. a., oli maakeral vähem kui 40 astronoomilist observatooriumi; praegusajal on teaduslisel alal töötavate tähetornide arv umbes neljakordseks tõusnud, pealegi seltsivad siia üle 100 tähetorni puhtpraktilise ehk populariseerimise ülesandega. Ligi 1000 inimest nimetavad oma elukutseks astronoomiat, kuid nendest vast ainult 300 toimetavad iseseisvalt teaduslist uurimist. Umbes 300 peale tuleks siis hinnata peaajude arvu, kes astronoomia teadushoone ehituse kallal praegu töötavad. Huvitav on äramärkida, et praegu elavate täheteadlaste arv moodustab umbes 25% kõigist maakeral kunagi elanud astronoomide arvust; see võrdlemisi suur protsent annab tunnistust praegusaja täheteaduse hiigla tõusust.

Peale tähetornide koondub astronoomiline tegevus veel astronoomiliste seltside ümber; nende seltside ülesandeks on võimaldada elavat mõttevahetust teadusliste uurimiste puhul ja koondada üksikuid astronoomias töötavaid isikuid, kes tähetornidega ei ole seotud. Seltsidel on omad teaduslised väljaanded, mida nad omavahel ja tähetornidega vahetavad, osalt aga müüvad. Lõpuks avaldub astronoomiline tegevus suuremates rahvusvahelise iseloomuga astronoomilistes ajakirjades, millede ülesanne on sarnane seltsidele: võimaldada avalikku mõttevahetust astronoomiliste küsimuste üle, ja publitseerida üksikute isikute ehk väljaspool tähetornide tehtud tööde tulemusi. Ka observatooriumite väiksemad tööd ja jooksvad vaatlused, mis üksikult publitseerimiseks liiga väiksed, kuid kiiret avaldamist nõuavad, trükitakse ajakirjades. Seltside väljaannetes ja ajakirjades ilmuvad ka paljude observatooriumite tööd, kellel oma publikatsioonide väljaandmiseks puudub võimalus.

Üksikute maade kaupa jaguneb observatooriumite ja astronoomide arv järgmiselt (1927. a. andmed). Venemaa kohta on andmed ligikaudsed.

Selles tabelis on observatooriumid jaotatud kahte liiki: ühed, kus töökavasse on võetud teadusline uurimistöö peaülesandena, ehk teiste ülesannete kõrval; teised, kus ainsaks ülesandeks on kas praktiline töö, nagu ajamääramine, ehk õppetöö, või jälle teaduse populariseerimine, kus teadusline uurimine ei ole ettenähtud ehk kus seda seni veel pole tehtud. Astronoomia kui teaduse arenemise vaatepunktilt on tähtsad ainult esimest liiki asutised, millede hulka on loetud ka astronoomilised laboratooriumid ja arvutusinstituudid, kus mujal saadud vaatlusmaterjal läbitöötatakse. Teist liiki observatooriumid võivad teaduse arenemisele kaasa aidata vaid kaudselt, levitades astronoomilisi teadmisi ja tõmmates astronoomia huvipiirkonda laiemaid ringkondi, kust siis võivad ilmuda üksikud silmapaistvad uurijad, kes muidu teadusele oleks läinud kaduma; ülaltoodud tabelis ei saa nende observatooriumite statistikat täielikuks lugeda, sest mitmed eraisikutele kuuluvad observatooriumid on teadmatud. Peale selle on maailmas hulk astronoomia asjaarmastajaid, kellel oma pikksilmad ehk muud riistad, ja kelle töö sarnaneb teise liigi observatooriumite tööle; ligikaudseidki andmeid asjaarmastajate hulga kohta on võimata esitada. Peab tähendama, et esimesse liiki kuuluvad observatooriumid täidavad pea erandita ka teise liigi puhul loetletud ülesandeid; ei või olla kahtlust, et suurim osa õppe- ja rahvavalgustamise tööd on seni tehtud ikkagi elukutseliste astronoomide poolt.

Oobservatooriumite arvu või teaduslise personaali suurust ei saa veel pidada mõõduandvaks vastava maa astronoomilise tähtsuse hindamisel; töö kvaliteet, uute ideede rohkus, tabavus ja viljakus on see, mis teadust edasi viib; üksik silmapaistev isik tähendab siin mõnikord palju rohkem kui hulk shablooni järele töötegijaid; samuti on tähtis töö intensiivsus ja eriti - otstarbekohasus; on astronoomia ajaloos küllalt juhuseid, kus suur hulk tööd ilma ehk liiga väikeste resultaatidega tehtud, ja suur kunst on hoiduda sarnasest üleliigsest tööst. Oleks küll raske liigitada üksikuid maid nende astronoomilise tähtsuse järele, kuid on üksikuid huvitavaid juhuseid, mis silma torkavad; nii näiteks ei või olla kahtlust et väike Hollandi praegusaja astronoomia arenemises tähtsamat osa etendab, kui Prantsusmaa, Itaalia ehk Venemaa, olgugi et need maad oma observatooriumite arvu ja personaali poolest Hollandist kaugelt ees, rahvaarvust rääkimata. Võib olla mõjub siin kaasa üks suur nimi, - hiljuti surnud J. C. Kapteyn, kelle geniaalsed tähtedeilma uurimised avasid päris uusi väljavaateid, ja kelle töömeetodid oma mõju avaldavad terve maailma täheteaduses; kuid ka ilma Kapteynita ei kaotaks Hollandi oma tähtsust - Hollandi üllatab oma teadusliku initsiatiivi värskusega ja silmapaistvate astronoomide rohkusega. Tegelikult on Hollandis andekate täheteadlaste üleproduktsioon, nii et nad sunnitud on mujal omale tööpõldu otsima, peaasjalikult P.-Ameerika Ühisriikides ja Lõuna-Aafrikas; ei ole kahtlust, et Ühisriikide astronoomia suur tõus viimasel ajal tuntavat toetust leiab värskete jõudude juurevoolu tõttu Hollandist, samuti Rootsist ja Saksamaalt.

Astronoomilise tegevuse elevuse vaatepunktilt seisab Hollandile õige lähedal Rootsi. Üldse võib äratähendada, et järgmised maad sammuvad praegusaja astronoomia esirinnas: Ühisriigid, Inglismaa, Saksamaa, Hollandi, Rootsi. Need on, nii ütelda, astronoomilised "suurriigid". Nende tegevusest on tegelikult tingitud kaasaegse täheteaduse arenemine. Nendele maadele järgneks Prantsusmaa, Vene ja Itaalia. Prantsusmaal on küll suur hulk observatooriume ja tööjõudu, samuti tehakse seal hulk tööd, kuid töö on suuremalt jaolt shablooniline, peaasjalikult materjali kogumine; vähe on märgata uute sihtide rajamist. Venemaa astronoomias on küll märgata elavat vaimu, kuid töö intensiivsus ei ole just väga suur personaali ja observatooriumite arvu kohta. Itaalia astronoomiline karakter sarnaneb teataval määral Prantsuse omale. Ilma, et meie katsuks kindlaks määrata mingisugust järjekorda, võiksime äramärkida veel järgmiste maade astronoomilise uurimistöö elavust, mis sealjuures üksiku isiku tegevuse piiridest ulatab kaugemale: Argentiina, Belgia, Daani, Soome, Jaapan, Poola. Argentiina kahel observatooriumil areneb kaunis intensiivne tegevus, mida aga kahtlemata tuleb kirjutada võõraste - Inglaste ja Sakslaste juhatuse arvele. Samuti on Hiinas ainuke aktiivne observatoorium Prantslastest Jesuiitide käes. Inglise dominioonidest avaldavad suurt aktiivsust Lõuna-Aafrika ja Kanaada.

Tartu Tähetorn seisab publikatsioonide vahetuses kõikide esimest liiki observatooriumitega; vastutasuna saab ta publikatsioone 130 observatooriumilt, kuna ülejäänud 35-el omad publikatsioonid puuduvad. Peale selle vahetab Tartu Tähetorn oma väljaandeid 11 astronoomilise seltsiga ja 8 teaduse akadeemia ja muude asutustega.   Tegelikult saab Tähetorn väärilist vastutasu vast ainult 70-80 köhast. Kuid "puudujääk" kattub kahtlemata maailma suuremate observatooriumite ja seltside väljaannete läbi; üks suurem asutis, nagu Harvardi observatoorium Ameerikas, või Kuninglik Astronoomiline Selts Londonis, avaldab vast rohkem kui 10 keskmise suurusega observatooriumi. Selle tõttu saab Tartu Tähetorn kahtlemata vastutasuna mitte vähem trükitöid, kui ta ise välja saadab. Ainult maailma kõige suuremad observatooriumid töötavad paratamatult "puudujäägiga", andes välja rohkem kui saavad tagasi. Teadusliselt vaatepunktilt sel asjaolul muidugi pole tähtsust; ümberpöördult, teiduslise prestiishi vaatepunktilt peaks iga maa sinnapoole püüdma, et anda võimalikult rohkem.

Viimane aastasada möödus teaduse ja tehnika harukordse tõusu tähe all. Ka täheteadus tegi selle tõusu kaasa, nagu tunnistavad kõrvalseisvas tabelis toodud arvud. Nagu ennegi, on siin Tähetornid jagatud kahte liiki: I - teadusliselt aktiivsed, ja II - puhtpraktilise ehk populariseerimise ülesandega. Arvustik ei ole viimase liigi suhtes kuigi täielik, sest mitmel juhusel ei ole teada asutamise aasta. Kuid astronoomia arenemiskäigu kohta räägivad need arvud selget keelt. Eriti huvitav on II liigi observatooriumite arvu kiire kasv, mis näitab, et meie demokraatlikul ajajärgul teadus elule tungib ikka lähemale.

Astronoomiliste seltside ülesanne seisab peamiselt selles, et võimaldada mõttevahetust tehtud tööde üle. Nii kannavad Inglise Kuningliku Astronoomilise Seltsi liikmed selle seltsi koosolekutel ette oma tööde resultaate, mida siis sama selts trükis avaldab ; kaugemale selle seltsi tegevus ei lähe, näiteks vaatluste korraldamist tema ei toimeta. Kuid varakult on tekkinud tarvidus teatavate astronoomiliste tööde organiseerimises rahvuslises või rahvusvahelises ulatuses. Saksa Astronoomiline Selts, millel teataval määral rahvusvaheline ilme, korraldas omal ajal suureulatuslisi meridiaanvaatlusi, mis pidid andma kõikide tähtede täpsad asukohad taevas kuni 9. tähesuuruseni; sellest tööst võtsid osa mitmete maade observatooriumid, ja suurem osa tööst on lõpetatud - nimelt on täielikult vaadeldud põhjataevas ja suuremalt osalt lõunataevas, ja resultaadid on trükitud selle seltsi nimelistes – "Astronomische Gesellschaft" - kataloogides, mis sisaldavad ligi 200.000 tähe positsioonid. See töö jätkub, mitte ainult tema lõpuleviimise mõttes, vaid kavatsetakse neid vaatlusi korrata ajajooksul, võib olla nüüd juba fotograafilisel teel, selleks et tähtede asukohtade muutusi  ehk omaliikumisi  määrata.

Umbes neljakümne aasta eest tekkis prantslaste algatusel iseäraline rahvusvaheline komisjon n. nim. fotograafilise taevakaardi kokkuseadmise otstarbel. Terve taevas pidi ülesvõetama ühetaoliste riistade abil, ühes ja samas mõõdus; selleks otstarbeks pidi tehtama mitukümmend tuhat ülesvõtet; neid ülesvõtteid taheti kasutada kahte viisi: valmistada neist fotograafilisel teel koopiaid paberil ja paljundada - see oleks siis fotograafiline taevakaart sõna täpses mõttes, millel oleks fikseeritud ligi 10-15 miljoni üksikuid tähti; ja äramõõta ligi 3-4 miljoni heledamaid tähti, määrates nende täpsad asukohad taevas ja trükkides neid "Taevakaardi Kataloogi" näol. Selle hiiglasuure töö läbiviimine käiks üle jõu ühele observatooriumile; tegelikult jaotati selle töö teostamine 20 observatooriumi vahel, nimelt 4 Prantsuse, 8 Inglise ja dominioonide, 1 Belgia, 1 Saksa, 1 Soome, 2 Itaalia, 1 Hispaania, 1 Mehiko ja 1 Argentiina observatooriumi vahel.

Ameerika Ühisriigid ei võtnud sellest tööst osa, leides et tööplaan pole küllalt otstarbekohane, nõudes liiga suurt, resultaatidele mitte vastavat jõukulutust; ei võtnud osa sellest tööst ka Venemaa, Hollandi ja Rootsi; hiljuti loobus selle töö jätkamisest ka ainus Saksa osavõtja - Potsdami astrofüüsiline observatoorium, olles läbiteinud juba suure osa tööst; nähtavasti olid mõõduandvad siin samad väited nagu Ameerikalgi. Selle ettevõtte puhul ei kahelnud keegi tarviduses saavutada tervet taevast katvat ülesvõtete seeriat, mida ajajooksul võiks korrata ja võrreldes vanade ülesvõtetega kindlaksteha muutusi, mis ajajooksul esinenud; nimelt oleks siin pea-ülesanne - tähtede omaliikumiste määramine. Kuid küsimuses, kuidas ülesvõtteid kasutada, tekkisid mõtete lahkuminekud. Taevakaardi ettevõtte läbiviimisel sai tegelikult rohkem tähelpanu pööratud kataloogi kui kaardi enese peale, nii et mitmed observatooriumid taevakaardi publitseerimisest üldse loobusid; viimasel ajal aga on selgunud, et just taevakaart oleks astronoomidele kasulikum kui kataloog; ta sisaldaks rohkem tähti ja oleks vaba vigadest kui mehaanilise reproduktsiooni resultaat, kuna kataloogi miljonite tähtede seas leidub palju trüki- ja mõõtmisvigu; nende vigade kõrvaldamine nõuaks tulevikus veel hiigla suurt tööd. Tähtede omaliikumiste tuletamine kahel epookil valmistatud kataloogidest osutub nende vigade tõttu otstarbetuks, eriti sellepärast, et ainult väike osa tähti   omab tuntava omaliikumise,   suurem osa aga lühikese aja - 25 kuni 100 - aasta jooksul märgatavalt ei nihkuks paigalt; vigade  tõttu aga paistaks mitmedki  "liikumatud" tähed liikuva tena, ja need ekslikud omaliikumised esineks umbes sama sagedasti, ehk veel   sagedamini   kui  tõelised  omaliikumised. Pärast taevakaardi töö algust on astronoomias tarvitusele võetud eriline aparaat - blinkmikroskoop,  mis  võimaldab  otsekohe võrrelda üksteisega kaks  fotograafia  plaati,  kiirelt ja pea ilma  vigadeta ülesleida ja  mõõta kõik   reaalsed  omaliikumised;   tööhulk seal juures on mitukümmend korda väiksem kui taevakaardi kataloogi kokkuseadmisel,  resultaadid   aga paremad. Sarnaste   asjaolude juures   on  kahtlused, mida  fotograafilise   taevakaardi   ettevõtte puhul mitmelt poolt ettetoodi, arusaadavad. Teiselt poolt, andes meile  kaasaegsetele  võib  olla võrdlemisi vähe, võib taevakaardi töö, kui teda nüüd lõpule viiakse ja korratakse, kauges tulevikus - 500 ehk 1000 aasta pärast - teaduse vaatepunktilt omada hiiglasuure tähtsuse, sest selle suure vaheaja jooksul kasvavad tähtede nihkumised  vahetpidamata,  vead jäävad aga samadeks ja nende segav   mõju   väheneb.     Meie   astronoomilised   teadmised   oleks praegugi  palju  täielikumad,   kui näiteks vanad kreeklased oleks vähem põlganud katseid ja mõõtmisi ja oleks oma teravmeelsust

rakendanud täpsemate mõõtmismeetodite väljatöötamisele ja oma filosoofiliselt   kõrguselt   oleks allalaskunud teaduse tehnikasse ja tähtede asukohti katsunud määrata täpsemalt.    Võib olla ka see taevakaardi töö, mis praegu meile paistab vähe tänuväärt musta tööna,  tuleviku taevalaotuse  uurijaile on tähtsamaks aluseks maailma   ehituse   tundmaõppimiseks.     Sellepärast   ei   saa   keegi asuda kategooriliselt eitavale seisukohale selle töö suhtes - vastu

pidi peab tunnistama, et see on suur ja auväärt töö, millest suur osa   on  juba   tehtud ja mida jätkatakse  praegu,   ja et selle töö esimene  osa,  nimelt  esmakordsete  ülesvõtete   mõõtmine  varsti jõuab lõpule.

Mitmed  astronoomilised  seltsid on oma  ülesandeks teinud juhtida   ja   korraldada asjaarmastajate vaatlusi. Lendtähtede, muutlikkude tähtede, planeetide pinnastruktuuri tundmaõppimisel on asjaarmastajate vaatlused olnud suure tähtsusega, mõnikord ainsad, mis vastavaid nähtusi aitanud selgitada. Briti Astronoomiline Assotsiatsioon Londonis on üks suurematest tsentritest, mis rahvusvahelises ulatuses korraldab asjaarmastajate vaatlusi mitmel alal. Ameerika Lendtähtede Selts täidab sama ülesannet eriliselt lendtähtede uurimise sihiga, ka rahvusvahelises ulatuses. Vene Universumi Uurimise Asjaarmastajate Selts töötab Venemaal eduga, võttes omale tööprogrammi mis sarnaneb Briti Astron. Assotsiatsiooni omale.

Eriti viljarikkaks on osutunud üksikute teadusemeeste, ehk üksikute observatooriumite koostöö teatava küsimuse lahendamisel. Võiks näitena nimetada Hollandis asuva Groningeni Astronoomilise Laboratooriumi ja Lõuna-Aafrika Kapi observatooriumi kooperatsiooni; esimene, asutatud kuulsa täheteadlase Kapteyni poolt, on oma uurimise objektiks valinud peamiselt tähtede omaliikumisi ja mitmesuguseid stellaarstatistilisi probleeme; kuid astronoomilisi vaatlusriistu Groningeni laboratoriumil ei ole - on ainult olemas plaatide mõõtmise abinõud. Oma töö jaoks vajab laboratoorium materjali - fotograafilisi plaate - mujalt. Mitmed tähetornid, eriti aga Kapi observatoorium, on Kapteynile seda materjali muretsenud. Ilma teiste observatooriumite materjalideta ei oleks võinud Kapteyn üldse teha oma kuulsaid uurimisi, isegi siis mitte, kui temal käepärast oleks olnud vastavad vaatlusriistad, sest Hollandi taevas, nagu Eestigi oma, on pea alati pilvedega käetud, ja ei võimalda nii suurt ja nii head vaatlusmaterjali koguda, nagu see lõuna taeva all on võimalik.

Peale suure ilmasõja, kui mõte rahvaste rahulikust koostööst omandas reaalse kuju Rahvasteliidu näol, asutati Rahvasteliidu algatajate riikide ja Ameerika Ühisriikide poolt Rahvusvaheline Teadusliku Uurimise Nõukogu (International Research Council), mille ülesandeks on rahvusvahelise koostöö organiseerimine. Selle Nõukogu juures asuvad üksikute teaduste sektsioonid ehk Unioonid, milledest üks on Rahvusvaheline Astronoomiline Unioon. Selle Uniooni liikmeteks ei ole enam üksikud isikud, vaid rahvad oma esitajate kaudu; kitsendusena on ülesvõetud tingimus, et ainult Rahvasteliidu liikmed, või Liitriikide endised liitlased nagu Ameerika Ühisriigid, Unioonide liikmeteks võivad olla. See kitsendus andis omal ajal sellele puht-teaduslisele organisatsioonile teatava poliitilise värvingu, võttes võimaluse Saksamaal ja tema endistel liitlastel osavõtta tööst, mis tegelikult ühine kõigile; ka mujal mõjus see kitsendus võõrastavalt. Kuid viimastel aastatel on kainem vool pääsenud mõjule, nii et möödunud Astronoomilise Uniooni koosolekule olid mitteametlikult kutsutud osavõtma Saksamaa ja Austria, ja lähemal ajal võib loota igasuguste kitsenduste ärakaotamist, mille tagajärjel see organisatsioon muutuks tõeliselt rahvusvaheliseks.

Kuna suurema osa teadusliste seltside töö seisab peamiselt ettekannetes tehtud tööde üle, käsitades sellega minevikku, on Astronoomilise Uniooni töö sihitud ainult tulevikku. Uniooni kongressidel puuduvad teaduslikud referaadid; tehtud töö üle kantakse ette ainult lühikesed aruanded, mis annavad ülevaate aruande momendiks teatava küsimuse käsitlemisest terves maailmas; pea töö raskus on koondatud eesoleva töö organiseerimisele ja koordineerimisele, töö programmide kokkuseadrnisele, ühiste töömeetodite leidmisele, lõpuks - ühise teaduslise nomenklatuuri ja ühiste mõõtude ehk üksuste väljatöötamisele; viimane ülesanne, paistes pealiskaudselt nagu kõrvalise, nii ütelda kantseleilikku iseloomuga, omab tegelikult suure tähtsuse; sest ühised nimetused võimaldavad kiiremini ja kergemini üksteisest aru saada, ühised mõõtude üksused hoiavad kokku palju aega, mis asjata läheks kaduma üleminekul ühest mõõtude-süsteemist teisele.

Uniooni tööst osavõtjad jagunevad kahte liiki. Ühed on osavõtvate riikide ametlikud esitajad; neil on hääleõigus, mida peamiselt tuleb tarvitada juhatuse valimistel, rahaliste ja administratiivsete küsimuste lahendamisel; häälte arv iga riigi kohta, samuti liikmemaksu suurus, oleneb vastava riigi elanikkude arvust järgmiselt:

Esitajaid ühelt riigilt võib olla rohkem kui häälte arv; ülaltähendatud küsimuste lahendamisel hääletatakse riikide järele, ja igal riigil loetakse siis vastav häälte arv; teadusliste küsimuste otsustamisel aga hääletavad kõik juuresolevad liikmed individuaalselt, ilma riikide peale vaatamata.

Peale ametlikkude esitajate võivad põhikirja järele Uniooni töödest osa võtta erilise kutse järele teadusemehed, kes on osavõtvate riikide alamad. Neil  kutsutud võõrastel on õigus koosolekutel kaasarääkida, aktiivset hääleõigust aga neil ei ole. Et aga teaduslisi küsimusi hääletamise teel keegi ei lahenda, isegi kooperatiivsete ettevõtete läbiviimist otsustatakse ainult vaba kokkuleppe teel, ei ole sel õiguste kitsendusel võõraste suhtes suuremaid järeldusi.

Üksikute astronoomia eriharudele vastavalt on Uniooni juures moodustatud komisjonid. Uniooni töö seisab ühelt poolt perioodiliselt kokkutulevates kongressides, teiselt poolt Uniooni eestseisuse ja komisjonide jooksvas korraldustöös, kongresside poolt määratud sihtjoonte järele. Samuti saab rida teaduslikke ettevõtteid rahalist toetust, nagu näiteks Rahvusvaheline Ajamääramise Büroo (asukoht Pariisis). Komisjone on praegusajal töötamas 27, nimelt: astronoomiliste sümbolite, üksuste ja trükkimise ökonoomia k.; efemeriidide (astronoomiliste kalendrite) k.; bibliograafia k.; astronoomiliste telegrammide k. ; dünaamilise astronoomia ja tabelite k.; meridiaan-astronoomia (tähtede positsioonide) k.; astronoomiliste riistade k.; päikese füüsika k.; lainepikkuste ja päikese spektri tabelite k.: planeetide, komeetide ja kaaslaste füüsilise ehituse uurimise k.; kuu nomenklatuuri k.; geograafiliste pikkuste k.; geogr. laiuse võnkumiste k.; väikeste planeetide (nende liikumise uurimise) k.; lendtähtede k.; fotograafilise taevakaardi k. (varem tekkinud, millest ülal öeldud, nüüd Uniooniga kokkuliitunud); tähtede parallakside ja omaliikumiste k.; stellaarfotomeetria k.; kaksiktähtede k.; muutlikkude tähtede k.; udukogude ja tähtparvede k.; tähtede spektrite uurimise k.; radiaalkiiruste k.; ajamääramise k. ; stellaarstatistika k.; päikese parallaksi k.; tähtede seesmise ehituse uurimise k..

Osavõtjaid riike on praegu 23 (Briti dominioonid eraldi loetud) ; asutamise aastal, 1920, oli neid ainult 7; liikmete arvu kiire kasv lubab loota, et see organisatsioon, olles juba rahvusvaheline, ühendab varsti kõiki kes täheteadusega tegemist teevad.

Tähtsam Uniooni töö sünnib perioodiliselt kokkuastuvatel kongressidel. Seni on olnud kolm kongressi: esimene - 1922. a. Roomas: teine - 1925. a. Cambridge'is, Inglismaal; kolmas - 1928. a. suvel Leidenis (Hollandi). Esimesed kaks kongressi kandsid kinnist iseloomu, ainult osavõtjate riikide alamad olid sinna kutsutud. Prof. De Sitter, Leideni observatooriumi direktor ja Uniooni esimees 1925-28 a., tarvitas laialt oma õigust - kutsuda kongressile teadusemehi, kes ei ole ametlikud esitajad; kutsed said saadetud ka nende riikide alamatele, kes ei kuulunud Uniooni; selleläbi muutus see kongress rahvusvaheliseks sõna tõsises mõttes. Uniooni esimees tõlgitses sealjuures oma õigusi laiemalt, kui põhikirjas ettenähtud, kuid ta tegutses terve mõistuse nõudmistele vastavalt, ja teda toetasid mitmete riikide esitajate kategoorilised nõudmised - kõrvaldada igasugused poliitilised kitsendused teadusliku kooperatsiooni teelt; Ameerika Ühisriigid ähvardasid üldse Uniooni töödest eemale jääda, kui viimast tõeliselt rahvusvaheliseks ei muudetaks; esimehe talitusviisi kohta ei olnud vasturääkimist - isegi mainitud kitsendavate määruste loojate eneste poolt.

Leideni kongressi päevad olid 5-ast kuni 13-ni juulini, 1928. Kokku olid tulnud ligi 250 täheteadlast tervest maailmast, mis moodustab umbes 25 % kõigist astronoomidest; sarnane suur esitusprotsent näitab, et kongress oli tõeliselt universaalse ilmega. Peale osavõtvate riikide olid kutsutud astronoomid järgmistest riikidest, kes veel ei ole Uniooni liikmed: Saksa, Austria, Ungari, Rumeenia, Eesti, Leedu, Vene ja Hiina. Aktiivsematest maadest puudusid ainult Soome täheteadlased. Eestist võttis kongressist osa nende ridade kirjutaja.

Kongressi tööd jagunesid kahte ossa: ametlik osa, mis koosnes üld-ja komisjonide koosolekutest, ja mitteametlik osa - koosviibimised, ekskursioonid, tutvunemised kohalikkude teadusliste asutistega jne. Mitteametlikku osa peaülesanne oli võimaldada vastastikku tutvunemist ja vaba mõttevahetust teadusliste küsimuste üle; ei ole liialdus öelda, et neil mitteametlikkudel koosviibimistel oli suurem tähtsus teaduslise koostöö vaatepunktilt, kui vormaalsetesse raamidesse surutud ametlikkudel koosolekutel; viimastel arutatud küsimused olid suuremalt jaolt juba mitteametlikult läbikaalutud; selle tõttu aga ei jäänud mõnestki ekskursioonist meelde muud, kui jutuajamised kolleegidega: ümbervaatamiseks puudus aeg.

Ametliku osa raskuspunkt koondus komisjonidesse; nii suure komisjonide arvu juures polnud võimalik ühel isikul kõikide komisjonide koosolekutest osavõtta, sest paratamatu oli koosolekute ühtelangemine: iga komisjoni kohta tuli keskmiselt 2 koosolekut, nii et koosolekute üldarv ületas 50. Igalühel tuli sellepärast piirduda üksikute, tema   erialale vastavate komisjonidega.

Kongressi algul ja lõpul peeti üldkoosolekuid, kus arutati üldiseid  organisatsiooni küsimusi, rahalisi asju, valiti eestseisus kuni järgmise kongressini, kinnitati komisjonide otsused ja koosseisud, ja määrati kindlaks järgmise kongressi aeg ja koht: 1932. a. suve lõpul, Ameerika Ühisriikides; kongressi täpne aeg ja koht valitakse nii, et võimaldada osavõtjatele sel ajal Põhja-Ameerikas nähtava päikesevarjutuse vaatlemist.

Otsustades enamiku meeleolu järele, mis väljendust leidis esimehe prof. De Sitteri kõnes, vabaneb arvatavasti Astronoomiline Unioon järgmise kongressi ajaks poliitilistest kitsendustest, mis ilmasõja kurva järelkajana teaduslist horisonti veel tumestavad; samuti on põhjust arvata, et kõrvale heidetakse bürokraatiline asjaajamise viis, mis seni astronoomide vaba koostööd on teataval määral takistanud ; arvatavasti muutub Unioon rohkem iseseisvaks Rahvusvahelise Teadusi. Uurim. Nõukogu suhtes, millega seni on püsinud ainult puht-vormaalne side, mis selles seisab, et üks riik võib ühineda Uniooniga ainult pärast liitumist ülalnimetatud Nõukoguga; väikestel riikidel, kus ainult mõni üksik teaduseharu, nagu astronoomia, on huvitatud rahvusvahelisest koostööst, puudub sellepärast võimalus osavõtta rahvusvahelisest koostööst.

Üks huvitavamaist kongressil puudutatud küsimusist on põhjamaa vaatlejatele vaatluskoha loomine soodsamas kliimas, kuhu võiks tulla kas oma riistadega, ehk kohal leiduvate abinõudega, selgema taeva all vaatlusmaterjali kogumiseks. Sest põhjamaade, eriti Põhja-Euroopa pilvituse olud on äärmiselt ebasoodsad; eriti halvad on vaatlustingimused kaugel Põhjas, nagu Tartus: pilvitus on suur, harva on ilm selge, ja kuigi selge, siis on sagedasti taevas udune, nii et teatavad vaatlused, nagu fotomeetrilised, osutuvad võimatuks; siia seltsib veel asjaolu, et suvekuudel muidu võrdlemisi selged ööd on valged ja vaatlusiks kõlbmatud. Parematel aastatel on meil fotomeetriaks kõlbulikke öid 20-30; kuid on aastaid, kus ei leidu ühtegi head fotomeetrilist ööd. Positsiooni vaatlustega, nagu kaksitähtede mõõtmised, on lugu küll veidi parem, kuid vaatlusööde arv aastas on ikkagi keskmiselt ainult 60 ümber, kuna Lõuna-Aafrikas selgete ööde arv tõuseb aastas üle 300. Sarnaste olude sunnil tõuseb tarvidus - luua kusagil selgema taeva all omale kas ajutine või alaline vaatlusjaam, mis siis meid varustaks rikka vaatlusmaterjaliga. Astronoomilisel Unioonil puudub praegu aineline võimalus luua sarnast rahvusvahelist vaatlusjaama. Kuid tarvidusele vastu tulles, teatas Lõuna-Aafrika  riigi valitsus  oma esitaja, tuntud astronoomi Dr.R.T. A. Innes'i kaudu, et tema igasuguseid soodustusi riistade veo, maaala jne. suhtes pakub seal väljamaalaste poolt asutavate vaatlusjaamadele, ja et üksikud linnad osa ehituskulusid oma peale võivad võtta, nagu teede, veevärgi ja elektrijuhede ehitamist, ka juhusel, kui vaatlusjaam asub väljaspool linna. Pretsedent on Bloemfonteini linna poolt tehtud, kus Harvardi observatooriumi osakond, Lõuna-Aafrikast ületoodud, sai suurte soodustuste osaliseks. Eriline kutse on tulnud Kimberley linnalt, sinna asutada järgmine, Ameerikast või Euroopast plaanitsetud mõne observatooriumi osakond.

Üksikutele isikutele, või väiksemale ajutisele ekspeditsioonile pakub Johannesburgi observatoorium oma ulualust, ka riistade tarvitamise ja ruumidega. Kliimaliste raskuste puhul, mis Tartus ilmsiks tulid suurema fotomeetrilise töö läbiviimisel, n. nim. longitudinaal-spektrograafi meetodi abil tähtede heleduste ja värvide määramisel, pani Dr. Innes isikustel läbirääkimistel ette, tulla Tartust Johannesburki vastava materjali kogumiseks; sarnase ettevõtte läbiviimine oleneb muidugi kõigepealt - rahast, olgugi et Johannesburgi observatooriumi vastutulekul sarnane ekspeditsioon osutuks tuntavamalt odavamaks kui iseseisvalt läbiviiduna.

Nende ridade kirjutajat huvitasid eriti lendtähti, stellaar-fotomeetriat, spektrite klassifikatsiooni, stellaarstatistikat, kaksiktähti ja muutlikke tähti puudutavad küsimused, kui Tartu observatooriumi uurimistega lähedalt seotud. Osavõttes vastavate komisjonide töödest puudus aga võimalus külastada teisi komisjone, mis ka huvi pakkusid, väljaarvatud üksikud erandid. Üksikute komisjonide tööde juures pole siin võimalik lähemalt peatuda; tahaks siin peatuda ainult neil momentidel, mis nii või teisiti seotud Tartus tehtavate uurimistega.

Lendtähtede alal olid mul huvitavamad läbirääkimised, minu "kaksiklugemise meetodi" käsitamise ja üldist meteoorastronoomiat puudutavate küsimuste üle, peamiselt komisjoni esimehe prof. Ch.P. Olivier ja Harvardi observatooriumi direktori Dr. H. Shapley'ga. Stellaarastronoomia uurimiste keskel kinkinud viimane erilist tähelpanu lendtähtedele kui materjalile millest tähed võiksid ülesehitatud olla; Harvardi observatoorium kavatseb sellepärast organiseerida süstemaatilisi lendtähtede vaatlusi suuremas ulatuses ja oma tegevust laiendada alale, kus ta seni pole töötanud. Läbirääkimistes prof. Olivier'ga, kes ka Ameerika Lendtähtede  Seltsi  esimees, avanesid teatavad võimalused "kaksiklugemise meetodi" tarvitusele võtmiseks erksamate Ameerika ja Inglise vaatlejate poolt; arusaadavalt oleneb see lõpulikult vaatlejate isiklikust initsiatiivist, sest nende vaatluste korraldamisel esineb pearaskusena mitme isiku üheaegsete ja ühetüübiliste vaatluste korraldamine. Ka Tartus on õnnestunud uuesti korraldada kaksiklugemise vaatlusi, ainult ebasoodne ilmastik käesolevail aastail on osutunud suureks takistuseks.

Fotomeetria komisjonis kandsin lühidalt ette oma uurimiste tulemusi tähtede värvide üle; eriti huvitavana rõhutasin asjaolu, et punastel tähtedel võimaldab värv suure täpsusega määrata absoluutset heledust, sellega ka kaugust; selle tõttu oleks eriti soovitav punaste, K ja M tüüpi tähtede värvide määramine laiemas ulatuses.

Tähtede spektrite komisjonis rõhutati muuseas, et värvi ei tohi arvesse võtta spektriliigi määramisel. Tutvustasin sel puhul juhtivaid jõude oma veel trükkimata uurimiste tulemusega, et nimelt Harvardi observatooriumi suures spektrite kataloogis esineb süstemaatiline viga, mis nähtavasti sellest tingitud, et värv ja spekter selle kataloogi kokkuseadjate poolt ekslikult identseks loetud; nimelt paistab, et heledamate tähtede spektrid on Harvardis õieti määratud, kuna nõrgematel tähtedel jaolt värv spektri asemel hinnati silmaga. Tõuseb tarvidus revideerida ülalnimetatud spektrite kataloogi. Harvardi observatooriumi direktoril, Dr. Shapley'l on kavatsus olemasolevaid plaate uuesti läbiuurida, määrates iga tähe kohta ka värvi, õigemini - heleduse jaotust tähe pidevas spektris, mis saadakse automaatse registreerimise abil.

Kokkuvõttes peab tähendama, et suure astronoomide pere kokkupuutumine omavahel andis igale ühele uut jõudu ja värskust töö jätkamiseks. Vahetades mõtteid elavate inimestega, keda muidu tundsid nii-öelda vaid paberil, hakkavad omad töösihid ja plaanid paistma mingisuguses uues valguses; näed selgemini, missugused küsimused on tähtsamad ja rohkem tõotavad anda, suudad kergemini valida suurest probleemide hulgast neid, mis astronoomia arenemisele praegusajal kõige rohkem võivad kaasa aidata.