Suure Fraunhoferi refraktori restaureerimise lugu


 

{ E. Ruusalepp TK  70 1994 53-54 }

 

Saksa optiku Joseph Fraunhoferi meistritöö, Suur Fraunhoferi refraktor, asub Tartu Tähetornis juba 1824. aastast - esimesel aastal läänesaalis, seejärel vaatlustornis ning alates 1911. aastast muuseumieksponaadina idasaalis. Kütmata ja niisketes ruumides on see teleskoop 170 aasta vältel üle elanud mitmed sõjad ja ärevad ajad, kuid sellele vaatamata ei olnud ta nii halvas seisukorras, kui oleks võinud arvata. Kõik osad olid kaetud hangunud õli ja tolmuga, raudosad tugevasti roostetanud, messingist detailid kaetud paatinaga. Halvim, mis oli toimunud - kunagi oli kogu teleskoop, loodetavasti parimate kavatsustega (kuid ilma eelneva puhastamiseta) kaetud värnitsaga.

 

Me võtsime teleskoobi lahti sobiva suurusega sõlmedeks ja viisime metallosad Tõraverre, observatooriumisse, kuna vanas tähetornis puudus töökoda ja restaureerimiseks sobiv ruum. Puitosad, statiivi ja toru puhastasime siiski tähetorni idasaalis. Metallist sõlmede puhastamiseks võtsime nad täielikult üksikosadeks lahti.

 

Suurimaks probleemiks oli vana värnitsakihi eemaldamine, kuna teadaolevad puhastussegud nuuskpiirituse, atsetooni ja seebiga ei toiminud. Niisiis tuli meil kasutada happelisi puhastusvahendeid, loomulikult ainult metalldetailide jaoks. Järgnes klassikaline skeem - õliga segatud lihvimis- ja poleerimispulber ning lõpuks konserveerimine parafiiniga.

 

Puitosade puhastamiseks kasutasime segu äädikast, tärpentinist, linaseemneõlist ja piiritusest, kuid tulemus ei olnud täiesti rahuldav, kuna paksust värnitsakihist ei õnnestunud siiski täielikult vabaneda. Me tõdesime, et seda värnitsakihti oleks võinud eemaldada mehaaniliselt, ent sel juhul oleks ta tulnud maha koos esialgse lakikihiga. Seda ei võinud aga lubada.

 

Optiliste detailide puhastamiseks rakendasime tuntud võtteid: kasutasime leelisevaba lasteseepi, piiritust ja eetrit.

 

Teleskoobi küljest puudusid mõned detailid - üks suur kruvi, mutter, viht, vihi riputamise rattad ja nöör. Teadusliku eeltöö käigus otsiti Baieri Riigiarhiivist, Saksa Muuseumist ning Müncheni Riigiarhiivist ja Linnamuuseumist Fraunhoferi tehnilisi jooniseid või andmeid meie teleskoobi kohta, kuid midagi ei õnnestunud leida. Ainsaks allikaks jäi W. Struve koostatud suure refraktori kirjeldus koos kolme vaselõikes joonisega. Selle järgi mõõtude ja konstruktsiooni taastamine ei oleks andnud rahuldavaid tulemusi. Kruvide ja mutrite keermed valmistati tollal Pariisi tollisüsteemi järgi. See erineb inglise tollimõõdust ning meie observatooriumi töökojas ei olnud võimalik seda järele teha. Neid detaile kusagilt tellida ei lubanud aga meie rahalised võimalused.

 

Üks restaureerijaist, Enno Ruusalepp, õppis möödunud aastal ühe kuu vältel Münchenis Saksa Muuseumis meisterrestauraatorite Ernst Ellingeri ja Reinhold Baumanni juures. Nad näitasid tõesti kõike ja lubasid mõndagi ka ise katsetada. Nendele härradele võlgneme oma suurima tänu.