{ A. Sapar TK 85 99-100}

Izold Pustõlnik

17. III 1938-2. V 2008

2. mail 2008. a. tabas Eesti astronoomide ja ja astrofüüsikute peret ras­ke kaotus - parandamatu haiguse tagajärjel lahkus 71. eluaastal meie hul­gast füüsika-matemaatika doktor, kauaaegne Tartu Observatooriumi vanemteadur Izold Pustõlnik. Peale otsese teadustöö oli ta aktiivne teaduse popularisaator ja osaleja mitmetes rahvusvahelistes teadusorganisatsioonides.

Izold Pustõlnik sündis 17. märtsil 1938. aastal Odessas möldrite perekonnas ainsa lapsena. Sõja-aastatel oli ta evakueeritud koos emaga Uzbekistani, isa lan­ges rindel. Pärast sõja lõppu pöördus ta tagasi Odessasse, kus ta omandas ka keskhariduse hõbemedaliga ja kõrghariduse Odessa Ülikooli astronoomia ning füüsika erialal kiitusega. Tema teadushuvid kujunesid oma juhendaja, väljapaistva lähis-kaksiktähtede uurija professori V.P. Tsessevitši mõjul. Selle teadusvaldkonna uuri­misele jäi ta ustavaks elu lõpuni.

Pärast lühiajalist noorteadlase teed Odessas ja Kiievis astus ta 1962. aastal as­pirantuuri Tartus astronoomia erialal. Lisaks astronoomiale oli tal juba tollal suur huvi ja austus teiste keelte vastu. Väärib meenutamist, et kõigest kolm kuud pä­rast aspirantuuri astumist tegi ta oma esimese seminariettekande eesti keeles. Keeli omandas ta väga kergesti. Ühes oma eluloos kirjutab ta, et valdab vabalt vene, ees­ti, inglise ja poola keelt, loeb ja tõlgib ukraina, saksa ja prantsuse keelt. Ka ungari keeles oli ta võimeline suhtlema.

Pärast aspirantuuri lõpetamist kaitses ta füüsika-matemaatikakandidaadi kraa­di 1968. aastal ja 1994. aastal doktorikraadi Peterburi Ülikoolis. Põhiliselt tegeles Izold Pustõlnik lähiskaksiktähtede uurimisega, sest need tihedasti teineteise lähe­dal tiirlevad tähed annavad võimaluse endi kohta palju rohkem teada anda, kui see on võimalik üksiktähtede puhul.

Sellised tähed on üksteisega seotud peale gravitatsiooni, mis kujundab nende orbiite ja kuju, ka kiirguslikult, kujundades üksteise poole asetsevas atmosfääris nn kuuma laigu. Väga lähedastel kaksiktähtedel, nn kontakttähtedel kujuneb tähepinna loodelise deformatsiooni tulemusena isegi massivool ühelt tähelt teise­le koos sellega kaasneva tähepinna kuumenemisega langeva ainevoo mõjul. Varjutusmuutlike lähiskaksiktähtede puhul saab nende värvusheleduskõverate aegridadest määrata mitmeid neid tähti iseloomustavaid parameetreid paremini kui üksiktähtede korral. Näiteks täheketta äärele tumenemist saab edukalt uurida vaid varjutusmuutlike kaksiktähtede korral.

Izold uuris mitmete lähiskaksiktähtede vaatluslikke heleduskõveraid, selgita­des nende baasil tähepaaride omapärasid ja suhteid. Ta määratles isegi uue tähte­de klassi - gaasvarjutusmuutlikud lähiskaksiktähed, mis tiirlevad teineteise ümber ühises gaasikestas. Viimasel aastakümnel uuris Izold innukalt allkääbuskomponendiga kataklüsmieelseid kaksiktähti, keskendudes nende ehituse, spektri oma­pärade ja nende tekkemehhanismide, kuid ka evolutsiooni uurimisele.

Kuigi oma põhikalduvustelt oli Izold teoreetik, tegeles ta varasematel aastatel väga tõsiselt ka vaatlustega. Kui Tõraveres oli tööle rakendatud kaksikteleskoop ja alustati vaatlusi sellega, siis asus Izold innukalt osalema astronoomilistes vaatlus­tes ja mahukate vaatlusöödel saadud tulemuste lahtimõtestamises koostöös kolleegide ja kaasautoritega. Nende ühisuuringute lemmikuurimisobjektiks oli lühiperioodiline varjutusmuutlik lähiskaksiktäht VW Cephei, mille heleduskõverat ja selle ajalisi muutusi uuriti Tõravere teleskoopidel UBV-värvisüsteemis, kasutades fotoelektrilist mõõteaparatuuri. Arvatavasti on need vaatlusseeriad jäänud senini kõige ulatuslikemaks VW Cephei kui omapärase lähiskaksiktähe kohta. Uurimis­töös paelusid neid eriti selle ühist atmosfääri omava nn kontaktkaksiksüsteemi komponenttähtede atmosfäärides toimuvad füüsikalised täheilmana kirjeldatavad nähtused. Ka kujunes Izoldil tihe koostöö Tallinna Tähetorni astronoomidega, kes uurisid samuti vaatluslikult lähiskaksiktähti heleduskõverate baasil.

Viimasel aastakümnel hakkas Izold huvituma kuulsatest Eestiga ning Vene­maaga seotud astronoomidest. Siia kuuluvad artiklid Eesti ühe väljapaistvaima astronoomi Ernst Julius Öpiku elust ja tegevusest, Odessast pärit kuulsast füüsi­kust ja kosmoloogist G. Gamowist, Läti astronoomist S. Vasilevskisest ja mitme­test teistest astronoomidest. Koos Moskva teadusajaloolase VA. Bronšteniga aval­das Izold Pustõlnik seni ainukese monograafia E.J. Öpikust. Eriliseks huvialaks oli Izoldil ka arheoastronoomia, eriti tähistaevaga seotud mütoloogilised ettekujutu­sed. Arheoastronoomia alal organiseeris ta isegi rahvusvahelise konverentsi Tartus.

Izold on aktiivselt osalenud mitmesuguste rahvusvaheliste astronoomiakonverentside korraldamisel. Ta oli ka teadusühingu "Euroscience Estonia" asutamise üks peamisi algatajaid. Pikka aega kuni surmani kuulus ta Euro-Aasia Astronoomiaühingu juhatusse. Olles suhtlemislembeline ning vallates hästi mitmeid keeli, viibis ta külalisteadlasena paljudel koostöö alastel välislähetustel ja teadusüritustel ning avaldas neist teadusajakirjades ülevaateartikleid.

Eraelus oli Izold suhtluslembene, olles huvitatud ka paljudest kultuuriküsimustest. Ta osales eduka huvinäitlejana Observatooriumi pidudel korraldatud humoo­rikates etteastetes. Polüglotina oli ta oluliseks täienduseks oma abikaasale inglise keele õpetajale Galinale, hoolitses oma laste (USA-s elava poja ning Iisraelis ela­va tütre) ja nende perede eest ning külastas neid sageli. Kõigi kolleegidega oli tal sõbralik ja hea läbisaamine.

Eesti ja mitmete teiste Euroopa maade astronoomiline üldsus on avaldanud posthuumset tänu Izold Pustõlnikule ning sügavat kaastunnet ta perekonnale. Eesti astronoomid jäävad paljudeks aastateks tundma olulist puudust oma kauaaegsest heast kolleegist.