Tartu astronoomia lühikronoloogia 1633-1983


 

{ H. Eelsalu TK 51 1975 73-78 }

 

1964. a. septembris avati pidulikult Tõraveres astrofüüsikaobservatoorium [H.   Eelsalu.   Uue   tähetorni   uksed   ja   kuplite   luugid   avanevad.   —   Tähetorni Kalendcr 1966. aastaks. Tallinn, 1965, lk. 32—37.]. Sellest ajast möödunud kaks aastakümmet on olnud rikkad mitmesuguste sündmuste poolest, nagu näeme "Tähetorni Kalendrite" jooksvat kroonikat jälgides. Väike, aga olulisem osa nii kirjutatud kui mällu talletatud sündmustest muutub teadusala kohaliku arenguloo pidepunktiks. Sündmuste arengut on kõige ülevaatlikum esitada kronoloogia vormis. Juba "Tähetorni Kalendri" esimeses aastakäigus tehti katset koostada Tartu astronoomia kronoloogiat [A. Pohla. Ülevaade Tartu ülikooli astronoomiaobservatooriumi ajaloost (1804-¦ 1918). — Tähetorni Kalender 1924. aastaks. Tartu, 1923. lk. 45- 52. ]. Ülikooli ajaloole pühendatud koguteose koostamine sundis revideerima ja täpsustama Tartu astronoomia 350-aastast ajalugu, lihtsustades hilisemat kronoloogia koostamise vaeva. "Tähetorni Kalendrite" kõrval on kasutatud hulgaliselt muid allikaid, küsitlusi ja koostaja enese tähelepanekuid observatooriumi pere liikmena alates aastast 1954.

 

Teadusloo nõudeid rahuldaks niisugune kronoloogia, mis kergendaks teadusala kohaliku või globaalse arengu prognoosimist või vähemalt sellesuunalise mõttevahetuse alustamist. Kui siinesitatust saab Tartu täheteaduse kohta üldse midagi dramaatilist välja lugeda, siis on selleks optilise astronoomia kahe põhimeetodi - astromeetria ja astrofüüsika - vahekordade drastiline muutumine, mida illustreerivad aastaarvud 1897 ja 1984. Need esinevad kronoloogias ainult üks kord, vastavalt astrofüüsikaharrastuste konstateeritud alguse ja astromeetriaharrastuste prognoositava lõpu aastatena. Teadusala profiili seesugune täielik muutumine annab ainet teadus- ja haridusloolisteks mõtisklusteks.

 

Tartusse tähetorni rajamise mõtte teke

 

1633

Tartu   ülikoolis   asub   tööle   esimene   astronoomiaprofessor (P. Schomer)

1634-1709

trükitakse vähemalt 17 täheteaduslikku disputatsiooni (sealhulgas mõned astroloogilised)

1692

tõstatakse küsimus tähetorni ehitamisest ja hangitakse sellele vaatlusriistu

1693

algab Newtoni õpetuse introdutseerimine (S. Dimberg)

 

Tähetorni  rajamise eellugu

 

1802

taasavatud ülikoolis asub tööle astronoom-vaatleja   (observaator E. Knorre)

1803

algab eeltöö tähetorni projekti koostamiseks

1804-1807

vaatlusriistu hakatakse ehitama kohapeal ja tellitakse välismaalt

1805-1809

tegutsevad ajutised vaatluspunktid matemaatikaprofessor J. W. Pfaffi juhtimisel

1806-1807

avaldatakse esimene sari astronoomiapublikatsioone

1802-1810

pannakse alus tähetorni raamatukogule

 

Tähetorni rajamine ja töösse rakendamine

 

1807

kinnitatakse arhitekt K. W. Krause koostatud tähetorni projekt

1808—1811

tähetorni nurgakivi panek ja ehitustööd

1812

tähetorn tunnistatakse valminuks

1814

W. Struve alustab astronoomilisi vaatlusi passaažiriistaga (regulaarselt töös kuni aastani 1888, episoodiliselt 1930-ndate aastate lõpuni)

1816

geodeetiliste välitööde algus

1817

algab astronoomiapublikatsioonide sarja avaldamine, mis on jäänud seni ilmumist jätkavate samalaadsete sarjade seas vanimaks maailmas (ilmub praegu "W. Struve nimelise Tartu Astrofüüsika Observatooriumi Publikatsioonide" nime all)

1819

valmib tähetorni juhataja elamu

 

Ülikooli tähetorni tegevuse ammendumine

 

1820

luuakse tähetorni juhataja ametikoht

1820—1959

eksisteerib astronoomia professuur (W. Struve, J. H. Mädler, Th. Clausen, L.Schwarz, G. Levitski, K. Pokrovski, T. Rootsmäe, 1959—1965 dotsentuur, dots. V. Riives)

1822

saabub meridiaanring (regulaarselt töös kuni aastani 1888, episoodiliselt 1930-ndate aastate lõpuni)

1824

saabub 9-tolline Fraunhoferi läätspikksilm

1825

valmib tähetorni pöördkuppel

1825—1863

kaksiktähtede vaatlused Fraunhoferi pikksilmaga (W. Struve ja J. H, Mädler)

1835—1836

esmakordselt mõõdetakse tähe kaugust  (W. Struve Fraunhoferi pikksilmaga)

1885

E.  Hartwig  avastab esmakordselt uue tähe   (supernoova) Andromeeda udukogus

1897

Toome nõlvale püstitatakse vaatluspaviljon

1897—1931

Toome püssirohukeldrit käsutatakse seismograafia ja  gravimeetria otstarbeks

1897

tehakse esimesed katsetused astrofüüsikaliste vaatluste alal (fotoheliograafi käsutamine ja fotograafia juurutamine)

1909—1914

valmistatakse ette ja töötatakse välja tähetorni rekonstrueerimise esimene projekt (arhitekt P. Nikitin)

1911

muretsetakse 8-tolline Zeissi refraktor ja 6-tolline Petzvali fotokaamera

1915—1921

tähetorni varad evakueeritakse Sise-Venemaale

1922

E. Öpik osaleb Galaktika-väliste tähesüsteemide olemasolu lõplikus tõestuses

1924

ilmub «Tähetorni Kalendri» esimene number   (jätkab ilmumist tänaseni)

1925

stellaarstatistikasse introdutseeritakse fotograafiline  kolmevärvifotomeetria (E. Öpik ja R. Livländer)

1929

raadiosignaalidest määratakse tähetorni pikkuskoordinaat (R. Livländer)

1934—1938

võnkpeegliga määratakse meteooride kiirusi (E. Öpik)

1935—1936

tõstatatakse küsimus vaatlusbaasi rajamisest Elva lähedale

1936

aasta paiku introdutseeritakse Tartus kvantmehaanika (A. Kipper)

1940

raamatukogu üksuste arv ulatub 20 000-ni  (koos tähekaartidega)

1944

tähetorn saab sõjas kahjustada

 

Teaduste Akadeemia jõupingutused astronoomiaobservatooriumi rajamiseks

 

1947

1. jaanuaril moodustatakse Eesti NSV Teaduste Akadeemia Füüsika, Matemaatika ja Mehhaanika Instituut kahe sektoriga (kuni 1950 direktor A.Humal, edasi A. Kipper), 1952—1973 tegutses Füüsika ja Astronoomia Instituudi nime all (FAI)

1947

tähetornis alustatakse instituudi vahenditega remonti

1948

30. juunil toimub   tähetorni   vormiline   üleandmine   Tartu Riiklikult Ülikoolilt Teaduste Akadeemiale  (tähetorni juhatajad V. Riives 1948-1949 ja 1956-1959, H. Keres 1950-1956)

1950

tõstatatakse küsimus uue vaatlusbaasi rajamisest (A, Kipper ja H. Keres)

1950

alustatakse   maapinna   kordusnivelleerimisi,   mis   kestavad siiani

1950-1952

tähetorni läänesaali ümberehitamine

1950-1963

täidetakse   muutlike   tähtede   fotograafiliste   vaatluste   programmi Petzvali astrograafiga   (G. Kusmini juhendamisel)

1951-1984

asteroidide ja komeetide regulaarsed astromeetrilised vaatlused Petzvali astrograafiga (H. Raudsaar)

1952

esildis  Teaduste Akadeemia   Presiidiumile uue observatooriumi rajamiseks väljapoole Tartu linna

1953

NSV Liidu Teaduste Akadeemia Astronoomia Nõukogu väljasõiduistung Tartus  seoses uue observatooriumi  rajamise kavadega

1953

FAI  aktinomeetriajaam  arvatakse  tähetorni   koosseisu   (juhataja J. Ross), 1956—1958 nimetati seda atmosfäärifüüsika laboratooriumiks

1953

G. Kusmin osaleb tähtede liikumiste teooria loomisel   (nn. kolmanda liikumisintegraali probleem)

1953-1956

ekspeditsioonid observatooriumile asukoha leidmiseks

1955-1957

lähiskaksiktähe ε Aurigae heleduse fotoelektrilised mõõtmised Tartus, 1968—1969 Tõraveres (H.Albo)

1957

observatooriumile eraldatakse Tõravere kõrgendikul maa

1957

Leningradis valmib observatooriumi projekt (arhitekt T. Jenikejev)

1958

moodustatakse aparaadiehituse laboratoorium (töökoda)  (juhataja V. Tiit, sektorina Tõraveres 1960—1970)

1958

atmosfäärifüüsika laboratoorium reorganiseeritakse sektoriks (juhataja V. Ross)

1958

observatooriumi ehitusprojekt kinnitatakse ENSV Ministrite Nõukogus; Tõraveres algab ehitustöö

1959

tähetorni baasil moodustatakse astronoomiasektor  (juhataja G. Kusmin), 1960—1979 tegutseb stellaarastronoomia sektori ning   1979—1982  stellaarastronoomia  ja   geodeesia   sektori nime all

1959

algavad 1,5-m teleskoobi projekteerimise eeltööd

 

 

Tõravere observatooriumi väljaarendamine

 

 

 

1960

algab töö Tõraveres aparaadiehituse töökodades

1961

võetakse   vastu   otsus   teise   ehitusjärgu,   sealhulgas   1,5-m teleskoobi muretsemise kohta

1961

geodeesia töörühm   (juhataja G. Želnin)   eraldub astronoomiasektorist, 1971—1977 töötab rühm geodeesiasektori nime all

1961

tõstatatakse mõte observatooriumi lõunabaasist (J. Einasto)

1961

astronoomiasektor alustab osaliselt Tõraveres tööd   (valminud elamus)

1962

leping Leningradi Optika-Mehaanikakoondisega 1,5-m teleskoobi ehitamiseks

1963

täiendav maaeraldus

1963-1964

astrokliima vaatlused Tõraveres 20-cm pikksilmaga (A. Kivila)

1963

moodustatakse    astrofüüsikasektor     (juhataja    J.    Einasto1963—1968, alates 1968 teoreetilise astrofüüsika sektor, juhataja A. Sapar)

1963

moodustatakse arvutuslaboratoorium

1963

valmib peahoone, avatakse 29. aprillil

1963

paigaldatakse esimene 50-cm teleskoop

1964

aparaadiehituse sektorist eraldub TA erikonstrueerimisbüroo filiaal

1964

lõpetatakse esimene ehitusjärk koos 70-cm teleskoobi paigaldamisega

1964

14. septembril   toimub   Tõraveres  observatooriumi   pidulik avamine koos W.Struve nime omistamisega

1965

teise 50-cm  teleskoobi  käikuandmine  fotoelektriliseks   fotomeetriaks

1966

moodustatakse helkivate ööpilvede töörühm (juhataja Ch. Villmann),  alates   1974 kannab nime kosmiliste uurimiste sektor

1967

algab mittestatsionaarse tähe CH Cygni fotoelektriliste vaatluste programmi realiseerimine (L. Luud)

1968

moodustatakse eksperimentaalastrofüüsika  sektor   (juhataja L. Luud, alates 1974 T. Kipper)

1968

aparaadiehituse sektor otsustatakse üle viia Füüsika Instituudi juurde (otsus viiakse ellu 1969—1970)

1968-1974  

ehitatakse kombinaathoone

1969

algab  1,5-m teleskoobi torni ehitamine (pidulik nurgakivipanek 1970)

1970

alustab tööd paljunduslaboratoorium

1970

trükiste arv raamatukogus ületab 50 000 (neile lisaks sisaldab kogu üle 6000 sinna TA Keskraamatukogast deponeeritud trükise)

1973

Füüsika ja Astronoomia Instituudist eraldub Füüsika Instituut ja esimene reorganiseeritakse Astrofüüsika ja Atmosfäärifüüsika Instituudiks  (AAI)   (alates  1974 direktor V. Unt)

1973

trükisõnas tõstatatakse küsimus observatooriumi  lõunabaasist (L. Luud)

1974

J. Einasto osaleb pioneerlikes töödes Galaktika liikumisest Galaktikate Kohalikus Rühmas  (Galaktika massiivse krooni olemasolu dünaamilises tõestuses)

1974

antakse ekspluatatsiooni 1,5-m teleskoop

1976-1983

täidetakse galaktikate vaatlusprogrammi 1,5-m teleskoobil paljukanalilise kiirgustajuriga

1976-1981

(ja taas alates 1982) tegutseb AAI juures astrofüüsika eriala-nõukogu kandidaadiväitekirjade kaitsmiseks (kuni 1981 esimees A. Kipper, hiljem L. Luud)

 

Tõravere observatooriumi tegevusvälja laiendamine

 

1978-1981

ekspeditsioonid Kirgiisiasse (1978) ja hiljem Usbekistani astrokliima uurimiseks

1979

Usbekistanis Maidanaki mäe piirkonnas leitakse AAI vaatlusjaama tarvis sobiv koht

1979

kosmiliste uurimiste sektorist eraldub kosmilise radiomeetria sektor (juhataja U. Veismann)

1979

arvutuskeskus reorganiseeritakse rakendusmatemaatika sektoriks (juhataja H.Niilisk)

1980

1,5-m   teleskoobil   võetakse   kasutusele    kujutisevõimendiga kaamera

1982

stellaarastronoomia sektor liidetakse galaktikate füüsika sektoriga (juhataja J.Einasto)

1983

galaktikate füüsika sektori  koossesus moodustatakse  andmetöötluse rühm  (juhataja A. Kaasik)