Tartu astronoomia lühikronoloogia 1633-1983

1964. a. septembris avati pidulikult Tõraveres astrofüüsikaobservatoorium [H. Eelsalu. Uue tähetorni uksed ja kuplite luugid avanevad. — Tähetorni Kalendcr 1966. aastaks. Tallinn, 1965, lk. 32—37.]. Sellest ajast möödunud kaks aastakümmet on olnud rikkad mitmesuguste sündmuste poolest, nagu näeme "Tähetorni Kalendrite" jooksvat kroonikat jälgides. Väike, aga olulisem osa nii kirjutatud kui mällu talletatud sündmustest muutub teadusala kohaliku arenguloo pidepunktiks. Sündmuste arengut on kõige ülevaatlikum esitada kronoloogia vormis. Juba "Tähetorni Kalendri" esimeses aastakäigus tehti katset koostada Tartu astronoomia kronoloogiat [A. Pohla. Ülevaade Tartu ülikooli astronoomiaobservatooriumi ajaloost (1804-¦ 1918). — Tähetorni Kalender 1924. aastaks. Tartu, 1923. lk. 45- 52. ]. Ülikooli ajaloole pühendatud koguteose koostamine sundis revideerima ja täpsustama Tartu astronoomia 350-aastast ajalugu, lihtsustades hilisemat kronoloogia koostamise vaeva. "Tähetorni Kalendrite" kõrval on kasutatud hulgaliselt muid allikaid, küsitlusi ja koostaja enese tähelepanekuid observatooriumi pere liikmena alates aastast 1954.

Teadusloo nõudeid rahuldaks niisugune kronoloogia, mis kergendaks teadusala kohaliku või globaalse arengu prognoosimist või vähemalt sellesuunalise mõttevahetuse alustamist. Kui siinesitatust saab Tartu täheteaduse kohta üldse midagi dramaatilist välja lugeda, siis on selleks optilise astronoomia kahe põhimeetodi - astromeetria ja astrofüüsika - vahekordade drastiline muutumine, mida illustreerivad aastaarvud 1897 ja 1984. Need esinevad kronoloogias ainult üks kord, vastavalt astrofüüsikaharrastuste konstateeritud alguse ja astromeetriaharrastuste prognoositava lõpu aastatena. Teadusala profiili seesugune täielik muutumine annab ainet teadus- ja haridusloolisteks mõtisklusteks.

1807	kinnitatakse arhitekt K. W. Krause koostatud tähetorni projekt
1808—1811	tähetorni nurgakivi panek ja ehitustööd
1812	tähetorn tunnistatakse valminuks
1814	W. Struve alustab astronoomilisi vaatlusi passaažiriistaga (regulaarselt töös kuni aastani 1888, episoodiliselt 1930-ndate aastate lõpuni)
1816	geodeetiliste välitööde algus
1817	algab astronoomiapublikatsioonide sarja avaldamine, mis on jäänud seni ilmumist jätkavate samalaadsete sarjade seas vanimaks maailmas (ilmub praegu "W. Struve nimelise Tartu Astrofüüsika Observatooriumi Publikatsioonide" nime all)
1819	valmib tähetorni juhataja elamu

1820	luuakse tähetorni juhataja ametikoht
1820—1959	eksisteerib astronoomia professuur (W. Struve, J. H. Mädler, Th. Clausen, L.Schwarz, G. Levitski, K. Pokrovski, T. Rootsmäe, 1959—1965 dotsentuur, dots. V. Riives)
1822	saabub meridiaanring (regulaarselt töös kuni aastani 1888, episoodiliselt 1930-ndate aastate lõpuni)
1824	saabub 9-tolline Fraunhoferi läätspikksilm
1825	valmib tähetorni pöördkuppel
1825—1863	kaksiktähtede vaatlused Fraunhoferi pikksilmaga (W. Struve ja J. H, Mädler)
1835—1836	esmakordselt mõõdetakse tähe kaugust (W. Struve Fraunhoferi pikksilmaga)
1885	E. Hartwig avastab esmakordselt uue tähe (supernoova) Andromeeda udukogus
1897	Toome nõlvale püstitatakse vaatluspaviljon
1897—1931	Toome püssirohukeldrit käsutatakse seismograafia ja gravimeetria otstarbeks
1897	tehakse esimesed katsetused astrofüüsikaliste vaatluste alal (fotoheliograafi käsutamine ja fotograafia juurutamine)
1909—1914	valmistatakse ette ja töötatakse välja tähetorni rekonstrueerimise esimene projekt (arhitekt P. Nikitin)
1911	muretsetakse 8-tolline Zeissi refraktor ja 6-tolline Petzvali fotokaamera
1915—1921	tähetorni varad evakueeritakse Sise-Venemaale
1922	E. Öpik osaleb Galaktika-väliste tähesüsteemide olemasolu lõplikus tõestuses
1924	ilmub «Tähetorni Kalendri» esimene number (jätkab ilmumist tänaseni)
1925	stellaarstatistikasse introdutseeritakse fotograafiline kolmevärvifotomeetria (E. Öpik ja R. Livländer)
1929	raadiosignaalidest määratakse tähetorni pikkuskoordinaat (R. Livländer)
1934—1938	võnkpeegliga määratakse meteooride kiirusi (E. Öpik)
1935—1936	tõstatatakse küsimus vaatlusbaasi rajamisest Elva lähedale
1936	aasta paiku introdutseeritakse Tartus kvantmehaanika (A. Kipper)
1940	raamatukogu üksuste arv ulatub 20 000-ni (koos tähekaartidega)
1944	tähetorn saab sõjas kahjustada

1947	1. jaanuaril moodustatakse Eesti NSV Teaduste Akadeemia Füüsika, Matemaatika ja Mehhaanika Instituut kahe sektoriga (kuni 1950 direktor A.Humal, edasi A. Kipper), 1952—1973 tegutses Füüsika ja Astronoomia Instituudi nime all (FAI)
1947	tähetornis alustatakse instituudi vahenditega remonti
1948	30. juunil toimub tähetorni vormiline üleandmine Tartu Riiklikult Ülikoolilt Teaduste Akadeemiale (tähetorni juhatajad V. Riives 1948-1949 ja 1956-1959, H. Keres 1950-1956)
1950	tõstatatakse küsimus uue vaatlusbaasi rajamisest (A, Kipper ja H. Keres)
1950	alustatakse maapinna kordusnivelleerimisi, mis kestavad siiani
1950-1952	tähetorni läänesaali ümberehitamine
1950-1963	täidetakse muutlike tähtede fotograafiliste vaatluste programmi Petzvali astrograafiga (G. Kusmini juhendamisel)
1951-1984	asteroidide ja komeetide regulaarsed astromeetrilised vaatlused Petzvali astrograafiga (H. Raudsaar)
1952	esildis Teaduste Akadeemia Presiidiumile uue observatooriumi rajamiseks väljapoole Tartu linna
1953	NSV Liidu Teaduste Akadeemia Astronoomia Nõukogu väljasõiduistung Tartus seoses uue observatooriumi rajamise kavadega
1953	FAI aktinomeetriajaam arvatakse tähetorni koosseisu (juhataja J. Ross), 1956—1958 nimetati seda atmosfäärifüüsika laboratooriumiks
1953	G. Kusmin osaleb tähtede liikumiste teooria loomisel (nn. kolmanda liikumisintegraali probleem)
1953-1956	ekspeditsioonid observatooriumile asukoha leidmiseks
1955-1957	lähiskaksiktähe ε Aurigae heleduse fotoelektrilised mõõtmised Tartus, 1968—1969 Tõraveres (H.Albo)
1957	observatooriumile eraldatakse Tõravere kõrgendikul maa
1957	Leningradis valmib observatooriumi projekt (arhitekt T. Jenikejev)
1958	moodustatakse aparaadiehituse laboratoorium (töökoda) (juhataja V. Tiit, sektorina Tõraveres 1960—1970)
1958	atmosfäärifüüsika laboratoorium reorganiseeritakse sektoriks (juhataja V. Ross)
1958	observatooriumi ehitusprojekt kinnitatakse ENSV Ministrite Nõukogus; Tõraveres algab ehitustöö
1959	tähetorni baasil moodustatakse astronoomiasektor (juhataja G. Kusmin), 1960—1979 tegutseb stellaarastronoomia sektori ning 1979—1982 stellaarastronoomia ja geodeesia sektori nime all
1959	algavad 1,5-m teleskoobi projekteerimise eeltööd

1960	algab töö Tõraveres aparaadiehituse töökodades
1961	võetakse vastu otsus teise ehitusjärgu, sealhulgas 1,5-m teleskoobi muretsemise kohta
1961	geodeesia töörühm (juhataja G. Želnin) eraldub astronoomiasektorist, 1971—1977 töötab rühm geodeesiasektori nime all
1961	tõstatatakse mõte observatooriumi lõunabaasist (J. Einasto)
1961	astronoomiasektor alustab osaliselt Tõraveres tööd (valminud elamus)
1962	leping Leningradi Optika-Mehaanikakoondisega 1,5-m teleskoobi ehitamiseks
1963	täiendav maaeraldus
1963-1964	astrokliima vaatlused Tõraveres 20-cm pikksilmaga (A. Kivila)
1963	moodustatakse astrofüüsikasektor (juhataja J. Einasto1963—1968, alates 1968 teoreetilise astrofüüsika sektor, juhataja A. Sapar)
1963	moodustatakse arvutuslaboratoorium
1963	valmib peahoone, avatakse 29. aprillil
1963	paigaldatakse esimene 50-cm teleskoop
1964	aparaadiehituse sektorist eraldub TA erikonstrueerimisbüroo filiaal
1964	lõpetatakse esimene ehitusjärk koos 70-cm teleskoobi paigaldamisega
1964	14. septembril toimub Tõraveres observatooriumi pidulik avamine koos W.Struve nime omistamisega
1965	teise 50-cm teleskoobi käikuandmine fotoelektriliseks fotomeetriaks
1966	moodustatakse helkivate ööpilvede töörühm (juhataja Ch. Villmann), alates 1974 kannab nime kosmiliste uurimiste sektor
1967	algab mittestatsionaarse tähe CH Cygni fotoelektriliste vaatluste programmi realiseerimine (L. Luud)
1968	moodustatakse eksperimentaalastrofüüsika sektor (juhataja L. Luud, alates 1974 T. Kipper)
1968	aparaadiehituse sektor otsustatakse üle viia Füüsika Instituudi juurde (otsus viiakse ellu 1969—1970)
1968-1974	ehitatakse kombinaathoone
1969	algab 1,5-m teleskoobi torni ehitamine (pidulik nurgakivipanek 1970)
1970	alustab tööd paljunduslaboratoorium
1970	trükiste arv raamatukogus ületab 50 000 (neile lisaks sisaldab kogu üle 6000 sinna TA Keskraamatukogast deponeeritud trükise)
1973	Füüsika ja Astronoomia Instituudist eraldub Füüsika Instituut ja esimene reorganiseeritakse Astrofüüsika ja Atmosfäärifüüsika Instituudiks (AAI) (alates 1974 direktor V. Unt)
1973	trükisõnas tõstatatakse küsimus observatooriumi lõunabaasist (L. Luud)
1974	J. Einasto osaleb pioneerlikes töödes Galaktika liikumisest Galaktikate Kohalikus Rühmas (Galaktika massiivse krooni olemasolu dünaamilises tõestuses)
1974	antakse ekspluatatsiooni 1,5-m teleskoop
1976-1983	täidetakse galaktikate vaatlusprogrammi 1,5-m teleskoobil paljukanalilise kiirgustajuriga
1976-1981	(ja taas alates 1982) tegutseb AAI juures astrofüüsika eriala-nõukogu kandidaadiväitekirjade kaitsmiseks (kuni 1981 esimees A. Kipper, hiljem L. Luud)

1978-1981	ekspeditsioonid Kirgiisiasse (1978) ja hiljem Usbekistani astrokliima uurimiseks
1979	Usbekistanis Maidanaki mäe piirkonnas leitakse AAI vaatlusjaama tarvis sobiv koht
1979	kosmiliste uurimiste sektorist eraldub kosmilise radiomeetria sektor (juhataja U. Veismann)
1979	arvutuskeskus reorganiseeritakse rakendusmatemaatika sektoriks (juhataja H.Niilisk)
1980	1,5-m teleskoobil võetakse kasutusele kujutisevõimendiga kaamera
1982	stellaarastronoomia sektor liidetakse galaktikate füüsika sektoriga (juhataja J.Einasto)
1983	galaktikate füüsika sektori koossesus moodustatakse andmetöötluse rühm (juhataja A. Kaasik)

1633	Tartu ülikoolis asub tööle esimene astronoomiaprofessor (P. Schomer)
1634-1709	trükitakse vähemalt 17 täheteaduslikku disputatsiooni (sealhulgas mõned astroloogilised)
1692	tõstatakse küsimus tähetorni ehitamisest ja hangitakse sellele vaatlusriistu
1693	algab Newtoni õpetuse introdutseerimine (S. Dimberg)

1802	taasavatud ülikoolis asub tööle astronoom-vaatleja (observaator E. Knorre)
1803	algab eeltöö tähetorni projekti koostamiseks
1804-1807	vaatlusriistu hakatakse ehitama kohapeal ja tellitakse välismaalt
1805-1809	tegutsevad ajutised vaatluspunktid matemaatikaprofessor J. W. Pfaffi juhtimisel
1806-1807	avaldatakse esimene sari astronoomiapublikatsioone
1802-1810	pannakse alus tähetorni raamatukogule