{ R. Hallimäe TK 32 1956 74-76 }

21. veebruaril 1955. aastal lahkus surma läbi Tartu Tähetorni kauaaegne töötaja, Tartu Riikliku Ülikooli astronoomia kateedri vanempreparaator, ÜAGÜ Tartu Osakonna vanim liige Rudolf Hendriku p. Pallav. Olles sündinud 6. veebruaril 1885. a., võis ta paari nädala kestel käia oma elutee seitsmekümne esimest aastat. Sellest küllaltki pikast ajast oli lahkunu neli aastakümmet Tartu ülikooli teenistuses. Alates 1922. aastast elas ja töötas ta Tähetornis.

Rudolf Pallav

Rudolf Pallav oli oma tagasihoidlikul tööpostil ebatavaliselt suutlik inimene. Asunud Tähetorni teenistusse, täitis ta algul asutuse käskjala ja valvuri kohuseid. Kuid nagu iseloomustab lahkunut kauaaegne Tartu Tähetorni juhataja prof. T. Rootsmäe — ta kasvas temale määratud ülesannete kitsaist raamest üle.

Aastakümnete kestel on R. Pallav olnud oskuslikuks ja energiliseks kaasaaitajaks astronoomia kateedri õppetegevuses.

Erilised teened on lahkunul astronoomia-teaduse populariseerimise alal. Omandanud aastate kestel astronoomias rikkalikke üldteadmisi ning kogemusi astronoomiliste vaatlusriistade käsitsemisel, oli ta energiline ja osav Tähetorni külastanud ekskursioonide teaduslik-metoodilisel teenindamisel. Koolide õpilaste arv, kellele R. Pallav on elava ja sageli huumoririkka sõnaga tutvustanud astronoomilisi nähtusi otsese vaatlustegevuse kaudu - küll päeval, küll hilistel õhtutundidel, nii suvel kui talvel - ulatub paljudesse tuhandetesse.

Nende ridade kirjutajal oli esimesi kokkupuuteid R. Pallaviga umbes kaks aastakümmet tagasi üliõpilasaastail. Lahkunu oli sel ajal oma paremas meheeas ning tema ülesanded Tähetornis olid mitmekülgsed. Ei saa jätta mainimata tema elavat ja sõbralikku suhtumist Tähetornis õppepraktikal viibivatesse üliõpilastesse. Nii mõnigi kord oli lahkunu elutark sõna nagu toeks.

Sajandi esimese poole viimasel aastakümnel oli nende ridade kirjutajal lahkunuga otsene töövahekord Tähetornis. Neil aegadel õppisin tundma R. Pallavit kui sügavalt kohusetundlikku inimest. Eriti rasketel sõja-aastatel võisin veenduda, kui lähedane oli R. Pallavile Tähetorni saatus. Tahaksin öelda, et ta piiritult armastas seda asutust, kus ta saatis mööda ligi poole aastaid oma elust.

R. Pallav oli mitmekülgsete huvidega, elav, mõtleja inimene. Tema suhtumine kaasinimestesse ja ühiskonda oli sügavalt õiglane ja siiras. Tema sõnalised avaldused olid sageli humoristlikud, kuid seejuures ei puudunud tal tõsine hoiak elu ja selle väärtuste suhtes. Tema tõekspidamised olid kantud humanistlikust elukäsitlusest.

Rudolf Pallavi nimi on tihedalt seotud Tartu Tähetorni käesolevate aastakümnete ajalooga. Tema isikut mäletavad mitu põlvkonda meie vabariigi haritlasi - astronoome, füüsikuid, matemaatikuid -,kellel nende haridusteel oli kokkupuuteid Tähetorniga. Nende kõikide tundeid väljendasid prof. T. Rootsmäe sõnad, mida ta ütles lahkunu saatmisel viimsele puhkusele:

"Me tunneme, et oleme kaotanud oma tegevusringi koosseisust vapra töömehe, siirameelse sõbra ja ausa inimese."