{ G. Kusmin TK 39 1963 62-64 }

Bernhard Schmidt jättis kustumatu jälje astronoomia ajalukku kui uue omapärase teleskoobitüübi looja [ Vt.   P.   Müürsepp,   “Bemhard Schmidt — Eestist pärinev XX sajandi silmapaistvaim optik», Tähetorni Kalender 1959. ]. Väga nõrkade tähtede fotografeerimisel suurtel taevaaladel on Schmidti teleskoop asendamatu; paljudes observatooriumides on see üks tähtsamaid vaatlusriistu. Maailma suurima Schmidti teleskoobiga saadi kuulus Palomari taevaatlas, mis on ammendamatuks astronoomilise informatsiooni varasalveks.

B. Schmidt sündis teatavasti Eestis, Naissaarel. Seal on ka säilinud maja, kus Schmidt veetis oma nooruse. Mõne aasta eest tekkis Üleliidulise Astronoomia ja Geodeesia Ühingu Eesti Osakonnas mõte asetada kuulsa optiku sünnimajale mälestustahvel. See saigi teoks 1961. aasta sügisel.

Joon. 1. Mälestustahvel B. Schmidti sünnimajal Naissaarel

1. oktoobril 1961 kogunes Pirita jõe suudmesse grupp astronoomiahuvilisi ja terve rida B.Schmidti sugulasi (kokku umbes 60 inimest). Siit sõideti purjejahtidel Naissaarele. Oli soe, päikesepaisteline, täiesti selge helesinise taevaga sügisene pühapäev. Naissaare sadamast mindi umbes paari kilomeetri kaugusel asuvasse Lõunakülasse, kus B. Schmidti värskelt remonditud ja nägusale sünnimajale paigutati mälestustahvel. Silmapaistva optiku, uue teleskoopide süsteemi looja elust ja tegevusest andis ülevaate ning mälestustahvli avas Eesti NSV Teaduste Akadeemia Füüsika ja Astronoomia Instituudi teaduslik sekretär P. Müürsepp. Ühiselt käidi ka Naissaare kalmistul, kus asetati lilli kuulsa naissaarlase vanemate ja lähemate sugulaste haudadele.

Tartu Tähetorni ajalugu on tihedalt seotud möödunud sajandi ühe silmapaistvama astronoomi Wilhelm Struve nimega. W. Struve, kelle sünnist 1963. aastal möödub 170 aastat, oli pikemat aega Tartu Tähetorni juhatajaks. Faktiliselt oli ta tähetorni rajaja. Tema initsiatiivil varustati tähetorn tolle aja kohta esmaklassiliste astronoomiliste vaatlusriistadega, nende hulgas tol ajal maailma suurima, Fraunhoferi refraktoriga. W. Struve tegi Tartus põhjapanevaid töid stellaarastronoomia ja geodeesia valdkonnas. Jäädava väärtusega on tema teostatud kaksiktähtede mõõtmised; tal õnnestus esmakordselt astronoomia ajaloos mõõta ühe kinnistähe kaugust.

Joon. 2. W. Struve mälestustahvel Tartu Tähetorni seinal

Tartu astronoomid säilitavad hoolega Struve vaatlusriistu, vaatluspäevikuid ja  teoseid kui tähetorni  kuulsuse reliikviaid.    Hiljuti  püstitati Struvele ka tagasihoidlik mälestusmärk tähetorni seinale asetatud mälestustahvli näol. Mälestustahvli panek toimus 15. aprillil 1962, W. Struve 169. sünnipäeval. Tahvli avas Füüsika ja Astronoomia Instituudi direktor, Eesti NSV Teaduste Akadeemia akadeemik A. Kipper. Kõnega suure astronoomi elust ja tööst esines vanem teaduslik töötaja H. Eelsalu.

Joon. 3. Mälestusmärk professor T. Rootsmäe kalmul Raadi surnuaial Tartus

Praeguse põlvkonna eesti astronoomide isaks võib õigusega nimetada mõne aasta eest lahkunud T. Rootsmäed [Vt. R. Hallimäe, “Prof. Taavet Rootsmäe mälestuseks”, Tähetorni Kalender 1960.]. Professor T. Rootsmäe oli esimene eesti rahvusest astronoomia professor ja Tartu Tähetorni juhataja. Nelja aastakümne jooksul juhatas ta astronoomia kateedri tööd Tartu ülikoolis, kasvatades üles mitu põlvkonda teadlasi ja haridusalal töötajaid. Viljaka pedagoogilise töö kõrval teostas prof. T. Rootsmäe ulatuslikke uurimisi tähtede liikumise alal. Eriti tähelepanuväärsed on tema poolt saadud tulemused tähtede vanuse kinemaatiliste kriteeriumide kohta. Prof. T. Rootsmäe oli üks Üleliidulise Astronoomia ja Geodeesia Ühingu Eesti Osakonna

rajajaid ja selle esimene esimees.  Prof. T. Rootsmäe on maetud Raadi kalmistule, kus puhkab ka paljude teiste Tartu ülikooli professorite põrm. Hiljuti püstitati Tartu Tähetorni töötajate initsiatiivil ja paljude prof. Rootsmäe endiste õpilaste ja kaastöötajate materiaalsel toetusel mälestusmärk prof. T. Rootsmäe kalmule. Mälestusmärk avati 22. septembril 1962.