{ L. Vallner TK 53 1977 92-93 }

G. Želnin sündis 28. oktoobril 1910. a. Leningradis teenistuja perekonnas. Revolutsiooniaasta algpäevil, mil majanduslik olukord Leningradis halvenes, asus ta elama vanaema juurde Valga linna. Juba algkoolipõlvest alates tuli tal suvevaheaegadel töötada. Pärast gümnaasiumi lõpetamist 1929. a. oli aasta sõjaväeteenistuses, siis aasta tööd raudteel, et end ülikooli astumiseks majanduslikult kindlustada. 1936. a., mil Tartu ülikooli matemaatikaosakonnast ulatati lõpudiplom (cum laude), ei saanud noor spetsialist mujale tööle kui matemaatik-arvutajaks sõjaväe topo-hüdrograafiaosakonda. Pärast mitmeid kursusi asus ta 1940. a. nooremleitnandina tööle sõjaväe triangulaatorina. Rahulikult töötada ei õnnestunud kaua — algas Suur Isamaasõda, millest G. Želnin võttis osa alguspäevist alates ning tegi kaasa kõik lahingud ENSV vabastamisel. Sõjaväeteenistusest vabanemise järel töötas lühikest aega TPI-s ning juba 1947. aastast vastloodud TA Füüsika, Matemaatika ja Mehaanika (nüüdne Astrofüüsika ja Atmosfäärifüüsika) Instituudis, kus hakkas uurima kolmekümnendate aastate triangulatsiooni täpsust. 1951. a. valmis selle uurimuse tulemusena dissertatsioon, mille alusel omistati talle füüsika-atemaatikakandidaadi kraad.

Georgi Želnin (1910-1985)

Kui Balti Geodeesia Komisjon 1924. a. Varssavis kokku tuli arutamaks ühtse nivelleerimisvõrgu rajamist maakoore nüüdisliikumiste uurimiseks Balti vabariikides, ei osanud küll keegi arvata, et edaspidi osutub selle töö initsiaatoriks Eestis Georgi Želnin.

1952. a. algasid ettevalmistused 1930.-40. a. Balti Komisjoni Eesti osakonna poolt rajatud ja looditud nivelleerimistrasside kordusmõõtmisteks. G. Želnini otsesel osavõtul ja juhendamisel on tehtud kõrgtäpsusega loodimisi ca 2500 km ulatuses. Tänu Georgi Želnini ettevõtlikkusele ja organiseerimisraskuste trotsimisele on meie vabariigis, võrreldes Läti ja Leeduga, maakoore liikumist kõige põhjalikumalt uuritud. Mahuka töö tulemusena on koostatud mitu isobaaskaarti, mis annavad ilmekalt edasi nüüdisvertikaalliikumiste iseloomu meie vabariigis.

G. Želnin oli väljapaistev teadlane, kelle teaduslikud tööd on leidnud tunnustust nii Nõukogude Liidus kui ka välismaal. 1972. a. anti talle tööde-tsükli «Maakoore nüüdisliikumised ENSV-s» eest Nõukogude Eesti preemia.

Oma põhitöö kõrval on G. Želnin edukalt töötanud teaduse ajaloo uurimise alal: tema vahendusel on jõudnud lugejateni ülevaade Tartu tähetorni ajaloost nii eesti kui ka vene keeles. Oli Nõukogude Loodusteaduse- ja Tehnikaajaloolaste Rahvusliku Ühenduse Eesti osakonna liige. 1959. a. arvati ta NSVL TA Astronoomia Nõukogu Presiidiumi poolt astronoomia ajaloo komisjoni liikmeks. G. Zelnini initsiatiivil organiseeriti nii Baltimaade kui ka Eesti nüüdisliikumiste uurimist koordineeriv komisjon, mille tööst ta ise võttis aktiivselt osa.

G. Želnini teadustööde nimistus on 72 artiklit, neist 37 maakoore nüüdisvertikaalliikumistest ning 35 teaduse ajaloost [Vt. "Tartu AO Publikatsioonid" nr. 52.].

G. Želnin võttis aktiivselt osa instituudi ja Tartu linna ühiskondlikust elust, olles pikka aega Tartu Linna Rahvakohtu kaasistuja, ENSV Ülemkohtu kaasistuja, instituudi parteibüroo ja rahvakontrolligrupi liige.

G. Želninile oli omane perspektiivitunnetus. Ta oli hea, tähelepanelik ning elurõõmus kolleeg. Tusameelt ja tööväsimust hülgav huumor ning sõbralik teravmeelsus jäid talle omaseks isegi raskeil haigushetkil.

Eeskujuliku ning kohusetundliku töö eest pälvis G. Zelnin mitmeid ordeneid, medaleid ja aukirju.