{ H. Eelsalu TK 52 1976 44-46 }

Mõnede Eestis varem tegutsenud astronoomide kohta pole teada sünniaastatki, rääkimata täpsematest andmetest. Pärnu Academia Gustavo-Carolina Põhjasõjaaegse täppisteaduste professori Conrad Quenseli kohta aga teame, et 1976. aasta 16. aprillil täitub 300 aastat tema sünnist. Quensel sündis Stokholmis riigiametniku pojana. Juba kümneaastaselt kirjutati ta Upsala akadeemia üliõpilaseks. 1692. a. alates jätkas Quensel õpinguid Turu (Åbo) akadeemias, kus ta 1694. aastal sai filosoofiamagistriks. Turus oli ta algul nooremõppejõud ametinimetusega dotsent, hiljem adjunkt. Ühtlasi oli ta mingi ametnik (notarius stipendiorum). 1704. aastal, s. t. 28-aastasena, kutsuti Quensel Pärnu  matemaatika- ja astronoomiaprofessoriks [Ajaloolane G. v.  Rauch märgib, et tegelikult  alustas ta tööd   1705.  aastal.]. See koht oli olnud täitmata ülikooli Pärnusse siirdumisest saadik. Pärnus oli Quensel ka kvestor (ülikooli rahandus- ja haldusülem). Siin ta abiellus esimest korda.

1710. aastal evakueerus Quensel Tallinna kaudu Rootsi, kus ta otsis maakolkas katkuvarju, kuid kaotas siiski naise ja ühe poja [G. v. Rauch märgib millegipärast ta Rootsi lahkumise aastaks  1708. Käesolevas tekstis on  toodud   rootsi  teadusajaloolase  Nordenmarki  antud   aasta.]. Aastal 1712 õnnestus Quenselil saada matemaatika- ja astronoomiaprofessori kõht Lõuna-Rootsis Lundi ülikoolis. Tollal oli asjade käik tavaliselt selline, et ülikoolide palgaskaala alumisel astmel seisvad täppisteaduse professorid siirdusid tasuvamale tööle, eeskätt teoloogiaprofessuuri. Ka Quenselile tehti samasugune ettepanek 1718. aastal. Ta keeldus seoses teise abielu karilejooksmisega ja üritas korduvalt, kuid tulemusteta, üle minna Upsala ülikooli.

1728. aastal valiti Quensel Teaduste Seltsi liikmeks. Ta elu lõpuperioodi kuni surmani 13. jaanuaril 1732 iseloomustavad kolmanda abieluga seotud sekeldused, Pärnust põgenemisega alguse saanud majanduslike murede süvenemine ja halvenev tervis.

Nii Pärnu kui Lundi akadeemias täitis Conrad Quensel mõnda aega ka rektori kohuseid. Tollal polnud rektor mitte riigivõimu funktsionäär, vaid üksnes akadeemia pere esindaja, keda professorkond valis üheks semestriks. Seetõttu polnud rektoriametil tänapäevast kaalu, kuigi akadeemia igapäevases tegevuses lasus tal küllalt suur vastutus. Riigivõimu tahet akadeemias viis ellu kantsler, kelleks Liivimaal oli kindralkuberner. Tema parem käsi kohapeal oli prokantsler, harilikult provintsi superintendant.

Pärnus töötas Quensel rasketes tingimustes. Vahel tuli akadeemia ruumides valitseva külma tõttu loenguid isegi kodus pidada. Õppetööks oli käsutada taevagloobus ja kirjandust (Hevelius, Keplcr, Brahe jt.[ A. Tering on käesolevate ridade kirjutaja tähelepanu juhtinud sellele, et kirjanduse hankimise dokumentides on esile tulnud ka Koperniku nimi. Ta kirjutab järgmist: "Koperniku nime leidsin Läti NSV RAKA-s Academia Gustaviana'le kirjanduse hankimise nimekirjast. Tõenäoliselt olid selles kuninganna Kristiina rahalisel toetusel Stokholmi raamatuturult ostetavad raamatud. Kuid nähtavasti need ei jõudnudki Tartusse, sest 1688. aasta Catalogus Librorum Bibliothecae Dorpatum (Collijn, Den aldsta bokdonationen till Dorpats universitets bibliotheket, Upsala 1932) ei sisalda Koperniku, Vitruviuse ega Vesaliuse töid. Võiks oletada, et 1692. a. omandatud 2700 raamatu hulgas oli ka Koperniku  töö.   Selle  raamatukogu  kataloogist  on  TRÜ-1   olemas   mikrofilm."]). Inglismaalt ülikoolile juba Tartus tellitud pikksilm oli kaduma läinud ja Quensel tahtis tellida uut, Riias müügil olevat, samuti sekundijaotusega astrolaabi (teodoliiti). Varasemast ajast olid olemas prof. Dimbergi (Quenseli eelkäija akadeemia Tartu-perioodil) plaanid observatooriumi rajamiseks hoone torni. Sinna oli varutud kvadrant (millel pidi ka asimuudiring olema).

Rootsi riigis kehtis tollal veel vana kalender, kuid Karl XII üritas 1700. aasta lisapäeva välja jätta.. Sellega algas riigi kalendrikorralduses segane ajajärk, mis kestis pool sajandit. 1705. aastal nimetati Quensel kalendrite tsensoriks Balti provintsides. Süvenemisest kalendriasjadesse kõneleb ka see, et tema juhendamisel (presideerimisel) esitas Petrus König kaheosalise traktaadi päikese- ja eriti kuuvarjutuste arvutamise kohta: "Calculus eclipsium solis et lunae in genere et lunae in specie" (1. osa - 22 fooliolehekülge, 5. septembril 1708; 2, osa — 24 lk., 14. augustil 1709). Alates 1714. aastast andis Quensel välja kalendreid, mis olid Rootsis tollal kõige üksikasjalikumad, sisaldades astronoomilisi andmeid nelja linna kohta. Ei tema ega teised rootsi kalendriarvutajad näinud ette, et 1715. aasta päikesevarjutus osutub täielikuks (esmakordselt pärast 1406. aastat). Siiski Quensel ennustas, et varjutamata jääb ainult mõni protsent Päikese pinnast.

Quenseli tegevuse kohta Lundi ülikoolis (loengud, praktikumid, juhendatud tööd, kirjutatud õpikud, sooritatud astronoomilised ja meteoroloogilised vaatlused) koostas professor Nordenmark loetelu enne viimast sõda. Välja on jäänud vaid mõni üksik aasta, mille kohta arhiivis puudus loengute aruanne. Quenseli teadaolevad loengud olid järgmised: algebra, sfääriline trigonomeetria, aritmeetika, geomeetria, architectura militaris (fortifikatsioon[Teine rootsi teadusajaloolane prof. Collinder käsutab millegipärast (inglise keeles) terminit "naval architecture", mis vihjab laevade või rannakindlustuste konstrueerimisele]) doctrina sphaerica (sfääriline astronoomia), computus  ecclesiasticus    (kalendriõpetus),    geograafia.   Praktikume   või konsultatsioone andis ta lisaks gnomoonikas (õpetus päikesekelladest), geodeesias ja mehaanikas. Samade distsipliinidega oli ta tegelnud Pärnus, kus märgitakse ka optikat, astrognoosiat (tähistaeva tundmist) ja õpetust kaartide ning instrumentide käsutamisest. Quenseli juhendamisel kirjutas (ja trükkis 1709. aastal) Samuel Flodin dissertatsiooni "De Atmosphaera". 1974. aastal käsitles seda  ajakirja "Eesti Loodus" veergudel dots. P.Prüller kui oma aja taseme huvitavat iseloomustajat.

Lundi ülikool oli Koperniku õpetuse juurutamisel Rootsis viimane. Seal oli pöördepunktiks alles aasta 1720, kui Quensel laskis trükkida traktaadi spetsiaalselt heliotsentrilise kosmoloogia õigustamiseks. Tartu- Pärnu ülikool ennetas Lundi tublisti. Juba enne Quenseli Pärnu tulekut taheti siia osta mudeleid, mis selgitanuksid kõiki kolme kosmoloogiat (Ptolemaiose, Brahe ja Koperniku oma).

Conrad Quenselit on iseloomustatud julge, tagasihoidliku, tööka, tasakaaluka ja Karl XII silmis autoriteetse mehena. Tema julgusest kõneleb seegi, et ta üldse söandas tulla sõjatandrile tööle (kuhu kaks tema eelkäijat olid jäänud ilmumata!), ja ka see, et ta seisis visalt uue kosmoloogia ning uue kalendri eest.