{ V. Riives TK 26 1949 38-43 }

Käesoleval aastal möödub 140 aastat Tartu Astronoomia Observatooriumi ehk Tartu Tähetorni ehitamise algusest. Oma iseäraliku kuju ja kaugelenähtava asendi tõttu kõrgel Toomemäel on ta üks iseloomustavamaid ehitisi Tartu linna vaates. Vaatamata pikale eale on ta praeguseni säilinud oma esialgsel kujul.

Esimesed süstemaatilised astronoomilised vaatlused algasid Tartu Ülikooli taasavamisega 1802. aastal. Neid teostasid esialgu matemaatika ala õppejõud (korraline ja erakorraline professor), sest puudus eraldi astronoomia professuur. Enne praeguse alatise observatooriumi ehitamist kasutati vaatluskohana kahte ajutist observatooriumi, millest esimene asutati 1804. a. Poe ja Küüni (praeguse 21. juuni) tänava nurgal asuva elumaja ärklikorrale ja teine ehitati 1807. a. Riia tänava rajooni. Tartu Ülikooli väljaehitamise raamides alustati 1809. a. alatise observatooriumi ehitamist Toomemäele keskaegse piiskopilossi alusele. Ehkki observatooriumi hoone ehitamine lõpetati 1810. a., viibis tema varustamine vaatlusriistadega veel mõnda aega. Praegu säilinud suurematest riistadest olid sel  ajal olemas   ainult   Dollond'i   transiitriist    (muretsetud   a.  1807)   ja Troughton'i pikksilm.

Eriti suuri teeneid Tartu Astronoomia Observatooriumi väljaarendamisel omas Wilhelm Struve, kelle algatusel muretseti ajakohane Reichenbachi meridiaanring (1822) ja suur Fraunhoferi 9-tolline refraktor (1824). Viimane oli tol ajal suurim sellelaadne pikksilm maailmas. Fraunhoferi refraktor paigutati observatooriumi torni, mille pööratav kuppel valmistati Tartu füüsikaprofessori Parrot'i plaani järgi (1825). Olgu tähendatud, et seda kuplit käsutatakse samal kujul tänapäevani. Nii kujunes Tartu Astronoomia Observatoorium omal ajal üheks kõige paremini varustatud astronoomiliseks uurimisasutiseks maailmas. W. Struve, töötades järjekindlalt hästi läbikaalutud plaani kohaselt, käsutas täies ulatuses vene astronoomiale avanenud võimalusi ja teostas mitmeid ulatuslikke,  põhilise  tähtsusega  uurimisi, mis tõid Tartu Tähetornile  ülemaailmse kuulsuse. Sellistest uurimistest olgu siinkohal näitena mainitud W. Struve kaksiktähtede mõõtmised Fraunhoferi suure pikksilmaga ja Tartu meridiaani kaare mõõtmine, mis hiljem pikendati kuni 25° ulatuses Jäämerest Doonauni. See meridiaani mõõtmistöö, mis teadusemaailmas on tuntud Vene kraadimõõtmise nime all, on suurimaid sellesarnaseid üritust ja omas erakordset tähtsust Maa täpse kuju uurimisel.

Tartu Tähetorn omab erilist kohta Vene astronoomia arenguloos. Kahtlemata võib teda pidada NSV Liidu suurima astronoomilise asutise, NSVL Teaduste Akadeemia Pulkovo Peaobservatooriumi eelkäijaks. Pulkovo observatooriumi ehitiste ja instrumentaalse varustuse kavandamisel ja teadusliku uurimistöö plaanide koostamisel oli juhtivaks isikuks W. Struve, kes hiljem sai ka esimeseks Pulkovo observatooriumi direktoriks. Needsamad põhilised probleemid geodeesia ja stellaarastronoomia alalt, kaksiktähtede mõõtmine ja absoluutne astromeetria, millega Struve tegeles juba Tartus, said suunavaks ka Pulkovo observatooriumi kogu edasises uurimistöös. Olgu tähendatud, et eriti tulemusrikkaks kujunes Pulkovo observatooriumi töö absoluutse astromeetria alal: Pulkovo tähekatalooge peetakse täpseimateks maailmas. Üldse oli Pulkovo observatooriumi teadusliku töö perspektiivplaan juba alguses rajatud nii ettenägelikult, et kuni viimase ajani ei ole osutunud selle muutmine vajalikuks, teda on ainult täiendatud uute probleemidega astronoomia moodsamatelt eriharudelt, nagu astrofüüsika alalt. Seal jätkus töö, mis enne seda 30 aasta vältel oli toimunud Tartu Tähetornis. Pulkovo Observatoorium saab käesoleval aastal 110  a. vanaks.

W. Struve lahkumisega Tartust langes siinse observatooriumi kui teadusliku uurimisasutise töö tase. Samal ajal kui teisi observatooriume varustati järjest võimsamate ja täpsemate vaatlusriistadega, jäi Tartu observatooriumi sisustus peaaegu muutumatuks. On selge, et niisuguses olukorras, juba vananevate ja kulunud seadeldistega, ei suudetud Tartus enam teostada ajakohastele nõuetele vastava kvaliteediga vaatlusi. Ei saa jätta märkimata, et Tartu observatoorium ei viinud lõpule oma osa ülesannetest nn. AG (Astronoomilise Seltsi) kataloogi koostamisel, mis oli üks suuremaid rahvusvahelisi astronoomilisi üritusi XIX sajandi teisel poolel. Suhteliselt vähe käsutati ka Repsoldi heliomeetrit, mis oli ainus sel perioodil muretsetud olulisim vaatlusriist. Siiski jäi Tartu Ülikool ja tema observatoorium ka siis astronoomia õpetamise alal üldtunnustatud keskuseks, kus oma ettevalmistuse said mitmed hiljem nimekad teadlased. Teatav muutus Tartu Astronoomia Observatooriumi olukorras toimus käesoleva sajandi algul direktorite Levitski ja Pokrovski ajal. Täpsemateks töödeks juba kõlbmatuks muutunud vana suure Fraunhoferi pikksilma asemele seati observatooriumi torni üles moodne, ehkki väiksem Zeiss'i 8-tolline refraktor (a. 1912) koos astrokaameraga (objektiiv Astropetzval, d=l6 cm, f:5). Ka teaduslik töö elavnes tunduvalt sel ajal, kusjuures esmakordselt toimus uurimisi ka astronoomia moodsamatelt aladelt, näiteks astrofüüsikast. Tõkke Tartu Astronoomia Observatooriumi juba kavastatud edasiarendamisele pani aga peatselt alanud Esimene Maailmasõda. Ka pärast sõja lõppu kodanlikus Eestis ei leitud võimalusi observatooriumi täiendamiseks uute seadeldiste ja vaatlusriistadega. Sellises olukorras pidi observatooriumi teaduslik uurimistöö paratamatult piirduma valdavas enamikus teoreetiliste aladega ja toimus vastavalt töötajate erihuvidele peamiselt stellaarstatistika ja -dünaamika ning teoreetilise astrofüüsika valdkonnas.

Nõukogude võimu kehtestamisega Eestis 1940. aastal avanesid ka Tartu Tähetornile laiad arenguperspektiivid, kuid nende plaanide realiseerimist takistas Saksa fašistide kallaletung Nõukogude Liidule. Sattudes saksa okupatsiooni piirkonda sai Tartu observatoorium sõjas tunduvalt kannatada. Juba okupatsiooni algpäevadel võtsid saksa okupandid mitmed observatooriumi ruumid oma valdusesse, kaasa arvatud ka torn, mille katusele asutati sõjaline vaatluspunkt. Nii oli observatooriumi normaalne töö täiesti halvatud. Saksa barbarid ei tundnud mingit aukartust observatooriumi väärtuslikkude seadeldiste vastu ja lõhkusid ning rikkusid neid hoolimatult. Nende tegevuse tõttu kannatas tunduvalt ja rikuti observatooriumi tähtsaim riist -kuplis asuv Zeiss'i refraktor. Kuigi pikksilma optililised osad olid observatooriumi töötajate poolt aegsasti varjule toimetatud, pidi tema raske monteering ikkagi torni kohale jääma, seistes mitme aasta vältel täiesti lageda taeva all, sest fašistid hoidsid katuse luugid kogu aeg avatuna. Suurima kahju observatooriumile tekitasid okupandid aga taganemisel 1944. a. suvel. Kahuritulega purustasid nad torni pööratava kupli peaaegu täielikult. Õnnekombel sai Zeiss'i refraktori monteering mürsukildudest ainult väiksemaid vigastusi. Ka observatooriumi hoone seinad ja katus olid lahingutegevuses tõsiselt vigastatud. Rüüstajate poolt olid ära viidud kõik observatooriumi kronomeetrid ja täielikult lõhutud tähekell, mitmed väiksemad instrumendid ja ka raamatuid raamatukogus. Eranditult kõik observatooriumi seadeldised olid suuremal või vähemal määral kannatanud, kuid õnneks on olulisemad neist taastatavad.

Joon. 1.  Lipu heiskamine Tartu astronoomia-observatooriumi taastatud torni 20. juulil 1947.  a.

Pärast Tartu linna vabastamist saksa okupantidest oli Tartu Riikliku Ülikooli esimeseks ja tähtsaimaks ülesandeks alustada uuesti õppetööd. Selleks tuli esmajoones taastada õppetööks põhilise tähtsusega asutised ja muretseda üliõpilastele ja õppejõududele vastuvõetavad töötingimused. On arusaadav, et sellises olukorras oli  astronoomia-observatooriumi juures võimalik teostada ainult kõige hädapärasemaid korrastustöid, kuna observatooriumi hoone ja seadeldiste lõplik taastamine paratamatult edasi lükkus. Eesti NSV Teaduste Akadeemia asutamisega 1946. a. tekkis otsekohe ka kava Tartu Astronoomia Observatooriumi kui teadusliku asutise üleviimiseks   Eesti NSV Teaduste   Akadeemia   Füüsika,   Matemaatika jaMehaanika Instituudi koosseisu, mis ka tegelikult teostus 1. juulil 1948. a. Üleminek ülikooli süsteemist Eesti NSV Teaduste Akadeemia süsteemi on pöördelise tähtsusega sündmus Tartu Astronoomia Observatooriumi ajaloos, mis avab Tähetornile nüüdsest veelgi laiemad perspektiivid. Tihe koostöö Eesti NSV TA Tartu Tähetorni ja Tartu Riikliku Ülikooli, eriti ülikooli astronoomiakateedri vahel jääb enesestmõistetavalt püsima ka edaspidi.

Eesti NSV Teaduste Akadeemia algatusel hakati kõige energilisemalt teostama astronoomia-observatooriumi taastamist juba enne selle vormilist üleandmist. Nii klaasiti 1946/47. a. talvel kõik observatooriumi aknad. Ulatuslikud parandustööd algasid aga 1947. a. suvel, millal parandati ja värviti üle sõjaajal vigastatud observatooriumi hoonete katused ja seinad. Ka taastati observatooriumi peahoone torni pöördkuppel täpselt oma endisel ajaloolisel kujul, nii et Eesti NSV 7-ndat aastapäeva võidi 1947. a. tähistada juba piduliku lipuheiskamisega observatooriumi vasttaastatud torni. Observatooriumi hoonete ja ümbruse vähemad korrastustööd jätkusid ka 1948. a. suvel.

1947. aastal alustati ka Zeiss'i 8-tollise refraktori taastamist, mis üldiselt õnnestus, sest teljed ja muud osad olid, vaatamata mitmeaastasele seismisele ilmastiku mõju all, säilinud üle ootuste hästi. Ka asetati pikksilmale uus objektiiv, milliseid Eesti NSV Teaduste Akadeemial oli võimalus muretseda koguni 2. Ühtlasi on observatoorium akadeemia kaudu omandanud mitu fotograafilist objektiivi, milledele kaamerate valmistamine on praegu kohapeal teoksil. Nii on Eesti NSV Teaduste Akadeemia lühikese ajaga taastanud Tartu Astronoomia Observatooriumi ennesõjaaegses ulatuses ja tunduvalt täiendanud selle teaduslikku varustust uute väärtuslikkude vahenditega.

Saavutatud tulemused ei anna aga veel põhjust rahuloluks. Juba kõige lähemas tulevikus on ette nähtud observatooriumi peahoone läänepoolse vaatlussaali ümberehitamine, kusjuures saadakse juurde uusi mugavaid ruume nii töötajatele kui ka observatooriumi väga ulatusliku raamatukogu paigutamiseks. Ümberehitamisel katsutakse igati säilitada observatooriumi ajaloolist välisilmet. Observatooriumi läänesaali ümberehitamisega leiaksid teostamist Tartu astronoomide juba üle 50 aasta vanad soovid. Selliste enneolematult soodsate arengutingimuste loomine teaduslikule asutisele on järjekordseks tõendiks nõukogude võimu suurest hoolitsusest teaduse ja kultuuri eest. See omakorda kohustab kõiki teaduse alal töötajaid maksimaalselt ära kasutama neile antud võimalusi, andma väärika panuse sotsialistliku kultuuri igakülgseks arendamiseks ja nõukogude rahva laiade hulkade kultuuriliste vajaduste täielikuks rahuldamiseks.

Eesti NSV Teaduste Akadeemia asutiste võrku kuuluva uurimisasutisena asub Tartu Tähetorn täie jõuga plaanikindlale uurimistööle nõukogude teaduse laialdase rinde vastaval eri lõigul. Kui Tartu Tähetorni senine töö sõltus tunduval määral ainult üksikute uurijate algatusest ja võimetest, siis nüüd teostub edaspidine uurimistöö juba Nõukogude Liidu astronoomia suurte ülesannetega kooskõlastatud sihikindla perspektiivkava kohaselt. Pole kahtlust, et Tartu Tähetorni ümber koondunud teaduslikkude töötajate kollektiiv suudab lühikese aja vältel tõsta tähetorni töö nõukogulikule kõrgusele ja kindlustada Eesti NSV Teaduste Akadeemia Astronoomia Observatooriumile väärilise köha Nõukogude Liidu astronoomiliste uurimisasutiste arvukas peres.