Aasta

Astronoomia

Teised teadused

Kunstid

Igapäevaelu

Eesti ajalugu

1851-1870

1851 – H. Schwabe avastab Päikese plekkide 11 aastase tsükli.

1854 – H. von Helmholtz esitab Universumi soojussurma teooria.

1855 – W. Parsons vaatleb spiraalgalaktikaid.

1856 – N. Pogson juurutab astronoomiliste objektide heleduse hindamise skaala.

1857 – J. C. Maxwell uurib Saturni rõngaste olemust.

1857 – L. Foucault hakkab katma peegleid hõbeda kihiga  ning neid peegleid teleskoopides kasutama.

1859 – R. Bunsen ja G. Kirchoff näitavad, et iga keemilise elemendi aatomil on vaid temale  omased spektrijooned.

1859 – Maxwell avaldab töö, kus tõestab, et Saturni rõngad koosnevad üksikutest tahketest osakestest.

1859 – R. Garrington Inglismaal vaatleb suurt purset Päikesel ning 17 tundi hiljem on Maal suur magnettorm.

1862 – A. Angstrom vaatleb Päikese spektris  vesiniku jooni.

1863 – W. Huggings  teeb kindlaks, et tähed koosnevad samadest keemilistest elementidest mida leidub ka Maal.

1864 – J. Clerk Maxwell avaldab oma elektromagnetismi teooria, kus näitab, et valgus oma olemuselt elektromagnetlainetus.

1865 – J. H. Mädler lahkub Tartu Tähetorni direktori kohalt.

1868 – J. Janssen ja N. Lockyer avastavad Päikese spektris elemendi, mis hiljem nimetatakse heeliumiks.

1868 – W. Huggins vaatleb tähtede spektrites joonte Doppleri nihet.

1868 - Jules Janssen ja Norman Lockyer avastavad Päikese spektris heeliumi.

1851 – L. Kelvin sõnastab termodünaamika teise seaduse.

1851 – L. Foucault ehitab pendli, millega tõestab Maakera pöörlemist.

1852 – L. Foucault ehitab esimese güroskoobi.

1853 – A. Angstrom mõõtis vesiniku joonte lainepikkusi.

1855 – A. Parkes leiutab tselluloidi.

1855 – H. Bessemer tutvustab sulamalmi terase tootmiseks mõeldud Bessemeri konverterit.

1859 - Ch. Darvin avaldab oma peateose “Liikide tekkimisest loodusliku valiku teel”.

1859 - E. Lenoir ehitab esimese sisepõlemismootori.

1859 – R. Bunsen ja G. Kirchhoff avastavad spektraalanalüüsi – iga keemilise elemendi aatomil on vaid temale omased spektrijooned.

1859 – G. Kirchhoff teeb kindlaks, et sama temperatuuri juures on iga keha kiirgusvõime ja neelamisvõime suhe sõltumata lainepikkusest ühesugune

1862 - L. Pasteur lükkab ümber bakterite iseenesliku tekke teooria.

1865 – Gr. Mendel avaldab pärilikkusseadused.

1866 – A. Nobel leiutab dünamiidi.

1867 – J. C. Maxwell  uurib statistilist füüsikat ja formuleerib soojusliku tasakaalu võrrandi.

1867 – sünnib Marie Curie, saab Nobeli preemiad 1903 ja 1911 aastal.

1867 – sureb M. Faraday.

1868 – Inglane Joseph Lockyer avastab heeliumi.

1869 - Mendelejev formuleerib oma perioodilisuse tabeli.

1871 – sünnib inglise füüsik E. Rutherford.

1845 – Merimee kirjutab “Carmeni”.

1851 – Verdi kirjutab “Rigoletto”.

1853 – Verdi kirjutab “Traviata”.

1855 – Pariisis avatakse Louvre.

1864 – l. Tolstoi kirjutab teose “Sõda ja rahu”.

1865 – sünnib J. Sibelius.

1865 – L. Carroll kitjutab teose “Alice imedemaal”.

1866 – Dostojevski kirjutab teose “Kuritöö ja karistus”.

1866 – sünnib vene kunstnik V.  Kandinsky.

1867 – J. Strauss kirjutab valsi “Ilusal Sinisel Doonaul”.

1867 – Marx alaldab teose Kapital.

1868 – Dostojevski kirjutab teose “Idioot”.

1870- J. Verne kirjutab teose “2000 ljööd vee all”.

1851 – Londonis on esimene maailmanäitus.

1851 – hakkab ilmuma “New York Times”.

1851 – Singer võtab kasutusele õmblus-

masina.

1853 – S. Colt teeb väikerelvavabriku.

1855 – maailmanäitus Pariisis.

1857 – Euroopas suur finantskriis.

1859 – algab Suexsi kanali kaevamine. Kanal valmib 1869.

1868 – Chicagos alustab tegutsemist suur lihapakkimise vabrik.

1869 – avatakse Suessi kanal.

1871 – Chicagos on suur tulekahju.

1856- rajatakse Tori hobusekasvatus.

1856 – antakse välja Eestimaa talurahvaseadus.

1857- alustatakse Narva Kreenholmi ehitamist.

1857- Ilmub Jannseni “Perno Postimees” esimene number.

1858 - Mahtra sõda.

1858 – Eestis elab ~750 000 elanikku.

1859 - Johan Köleri tööde eksponeerimine Rooma kunstinäitusel.

1861 – Liivimaa talurahvaeadus.

1862 – Ilmub  “Kalevipoja “eestikeelne väljaanne.

1864 - J.V. Jannsen annab Tartus välja ajalehe “Eesti  Postimees”.

1865 - Tartus alustab tegevust Vanemuise Selts, Tallinnas Estonia Selts.

1865 – J. H. Mädler lahkub Tartu Tähetorni direktori ametikohalt.

1869 – suur näljahäda Eestis, iive –15.5%.

1869 – esimene üldlaulupidu Tartus.

1871-1890

1871 – Engelmann mõõdab Jupiteri kaaslaste diameetreid.

1872 - Henry Draper teeb foto tähe spektrist.

1873 – sünnib Karl Schwarzschild – teoreetilise astrofüüsika alusepanija.

1873 – sünnib Ejnar Herzsprung.

1873 – R. Proctor avaldab teooria, et Kuu kraatrid on tekkinud meteoriitidega kokkupõrgete tagajärjel.

1874 – avatakse Potsdami Observatoorium.

1877 - Itaalia astronoom Giovanni V. Schiaparelli vaatleb Marsi kanaleid.

1877 – sündis Henry Norris Russel.

1877 – A. Hall avastab Marsi  kaks kaaslast - Hirm ja Õudus.

1879 – Inglane George Darwin avaldab tõusu-mõõna teooria.

1879 – sünnib A. Einstein.

1879 – Pickering mõõdab  Jupiteri kaaslaste diameetreid.

1882 – maakera jaotatakse ajavöönditeks.

1884 – rahvusvaheline  komisjon kinnitab nn. Greenwich’i meridiaani  kui 0 meridiaani.

1885 – J. Balmer teeb empiirilise valemi vesiniku spektrijoonte lainepikkuste leidmiseks.

1887 – Wolf teeb esimesed fotod tähtedest.

1887 – J. Lockyer’i spektroskoopilised Päikese uurimised viivad heeliumi avastamiseni.

1888 – esimesed tähtede kiiruste mõõtmised kasutades Doppleri efekti.

1889 – Antonina Maury ja Edward Pickering avastavad spektraalsed kaksiktähed.

1889 – sünnib Edwin Hubble.

1890 – Annie Cannon, William Fleming, A. Maury ja Ed. Pickering juurutavad tähtede spektraalse klassifikatsiooni.

1871 – D. Mendelejev ennustab uute keemiliste elementide skandium, germaanium, tehneetsium, frantsium ja gallium olemasolu.

1871 – Tyndall ja Rayleigh selgitavad valguse hajumist ning põhjendavad, miks taevas on sinine.

1873 – J. C. Maxwell uurib valguse elektromagneetilist olemust ning ennustab raadiolainete olemasolu.

1874 – G. Stoney määrab laetud osakese ühiku  ning nimetab selle elektroniks.

1874 – Avastatakse DDT,  selle mürgine toime putukatele saab selgeks alles 1939.

1876 – G. Bell patendeerib telefoni.

1876 – J. Gibbs võtab kasutusele keemilise potentsiaali mõiste ja rakendab keemias termodünaamika põhimõtteid.

1877 – Th. Edisson  konstrueerib fonograafi.

1877 – N. Otto leiutab neljataktilise sisepõlemismootori.

1879 – Th. Edisson ja J. Swan leiutavad teineteisest sõltumatult elektrihõõglambi.

1879 – J. Dewar leiutab termospudeli.

1879 – A. Michelson mõõdab valguse kiirust.

1880 – Ch. Hollerith leiutab andmete töötlemiseks perfokaardisüsteemi.

1880 - Pasteur valmistab ja katsetab

kooleravastast vaktsiini.

1881 – J. W. Gibbs võtab kasutusele vektoralgebra.

1884 – Ch. Parsons ehitab auruturbiini.

1885 - W. Stanley leiutab  transformaatori 1887 – Daimler ehitab esimese bensiinimootoriga auto.

1887 -  elektriinsener Berliner leiutab grammofoni.

1888 – H. Hertz avastab raadiolained, see kinnitab oletust, et eksisteerivad elektromagnetlained, millel on niisamasugused omadused kui valgusel.

1890 – võetakse kasutrusele aspiriin.

1890 – kirurgias võetakse kasutusele kummikindad.

1871 - Kolmas impressionistide näitus Pariisis.

1872 – J. Verne kirjutab teose “80 päevaga ümber maakera”.

1873 –  L.  Tolstoi kirjutab “Anna Karenina”.

1874 – Pariisis toimub esimene impressionistide näitus.

1874 – Brahms kirjutab “Ungari tantsud”.

1875 – sünnib Th. Mann.

1875 – M. Twain kirjutab “Tom Sayeri seiklused”.

1875 – G. Bizet kirjutab teose “Carmen”.

1876 – sünnib  J. London.

1879 – H. Ibsen kirjutab näidendi “Nukumaja”.

1879 – Moskvas esietendub Tshaikovski “Jevgeni Onegin”.

1881 – sünnib P. Picasso.

1881 – Londonis avatakse Loodusmuuseum.

1885 – J. Strauss kirjutab opereti “Mustlasparun”.

1887 – Sir Arhur C. Doyle kirjutab esimese Sherlock Holmes loo.

1871 - Toimub esimene Wimbledoni tenniseturniir.

1871 - USA-s avatakse esimesed telefoni-putkad.

1873 – Ungaris liituvad linnad Buda ja Pest ühiseks linnaks nimega Budapest.

1874 – tennisemäng jõuab Ameerikasse.

1877 - algab Vene-Türgi sõda.

1877 – USA-s võetakse kasutusele esimesed avalikud telefonid.

1878 – Londonis valgustatakse tänavaid elekrivalgusega.

1883 – Krakatau vul-kaani purse  Indo-neesias. Kaasnenud tsunaamis hukkus 36 417  inimest.

1883 – Chicagos ehi-

tatakse 10 korruseline pilvelõhkuja.

1883 – New Yorgis avatakse Brooklyni sild.

1888 – Londonis ilmub  “The Financial Time” esimene number.

1889 – Pariisis tähistatakse esimest korda 1. maid.

1889 – Pariisis valmib Eiffeli torn.

1890 - Londonis müüakse Austraaliast toodud külmutatud liha.

1870- etendub L. Koidula “Saaremaa onupoeg”

Tartus, sünnib Eesti  rahvuslik teater.

1872- alustab tegevust Eesti Kirjameeste selts.

1874- asutatakse Tallinna Tütarlaste Progümnaasium

1875- J.Hurda väljaandel ilmub rahvaluulekogu

“Vana Kannel” esimene osa.

1875 – sünnib arstiteadlane ja akadeemik Ludvig Puusepp.

1878 - ilmub Jakobsoni “Sakala” esimene number.

1880 - III üldlaulupidu Tallinnas.

1880 -  ilmub E. Bornhöhe “Tasuja”.

1880 – Eestis on 20 trükikoda.

1891 -1900

1891 – Michelson  mõõdab Jupiteri kaaslaste diameetrid.

1892 – Esimene (Jupiteri heleduse) fotoelektriline mõõtmine.

1893 – Sündis E. P. Hubble.

1893 – sündis Ernst Julius Öpik.

1894 – Barnard mõõdab Jupiteri kaaslaste diameetreid.

1894 – asutatakse Lowelli Observatoorium.

1896 – Lick’i Observatooriumis publitseeritakse esimene fotograafiline Kuu atlas.

1898 – A. Hall avastatab teise Marsi   kaaslase, praegu tuntud Phobose.

1899 – töötatakse välja meetodid suurte hõbedaga kaetud peeglite valmistamiseks,  mis toob kaasa suurte teleskoopide ehitamise buumi.

1894 – H. Herz tõestab, et raadiolained liiguvad valguse kiirusega , nad võivad peegelduda ja polariseeruda.

1895 – W. Ramsay avastab heeliumi olmasolu Maal

1895 – W. Röntgen avastab x-kiired.

1895 - G. Marconi leiutab raadiotelegraafi.

1896 - A. Becquerel avastab radioaktiivsuse.

1896 – P. Zeeman avastab, et magnetväljas spektrijooned lõhenevad. Hiljem tuntud Zeemani efekti nime all.

1897 –J. Thomson avastab elektroni ja kirjeldab seda

1897 -  R. Diesel leiutab diiselmootori.

1898 – Pierre ja Marie Curie avastavad raadiumi.

1899 – M. Planck toob sisse universaalkonstantide ühtse skaala.

1899 – E. Rutherford avastab kahte tüüpi radioaktiivsuse – alfa ja beeta kiirguse.

1900 – P. Villard avastab gammakiirguse.

1900 - M. Planck formuleerib kiirgusteooria ning viitab asjaolule,  et kiirgus võib olla kvanditud.

1900 – Leiutatakse Kodak Brownie kaamera.

1900 – E. Rutherford määrab radiaoaktiivsuses tuntud  pooldumise aja.

1900 – M. Planck uurib musta keha kiirgust ning tuletab Plancki konstandi.

1900 – P. Villard avastab gamma kiirguse.

1900 – Fr. Dorn avastab Mendelejevi tabeli 86. elemendi, radooni.

1900 – P. Lebedev mõõdab kiirgusrõhku.

1892 – P. Tshaikovski kirjutab balleti “Pähklipureja”.

1893 – Suri P. Tshaikovski

1893 – suri Ch. Gounot.

Elavad impressionistid Monet’, Toulouse-Lautrec, Van Gogh, Cezanne, Degas.

1895 – L. Lumiere teeb esimese kinomatograafi.

1897 – Rodin teeb skulptuuri “Victor Hugo”.

1998 - sünnib bass Paul Robeson.

1900 – Roomas toimub G. Puccini ooperi “Tosca “ esietendus.

1900 – sureb saksa filosoof Fr. Nietzsche.

1900 – sureb iiri päritolu kirjanik Oscar Wilde.

1891 – Karl Fazer teeb oma esimese shokolaadipartii.

1893 - Henry Ford ehitab esimese auto. 1893 -  F. Nansen alustab ekspeditsiooni Põhja-Poolusele.

1894 – alustab tööd Siberi raudtee.

1895 – avatakse Kieli kanal.

1896 – sureb Alfred Nobel.

1896 – toimuvad esimesed kaasaegsed Olümpiamängud.

1898 – G. Marconi saadab raadiosignaale üle Inglise kanali.

1898 – Pariisis alustab tööd metroo.

1900 – Londonis hakkavd liikuma mootoritega bussid. 1900 – võetakse kasutusele kirjaklamber.

1900 – Pariisis avatakse metroo.

1881 - Eestis elab 893 558 inimest

1882 - sureb Carl Robert Jakobson.

1882 - sureb Fr. R. Kreutzwald.

1893 – ilmub J. Liivi jutustus  “Käkimäe kägu”.

1894 – ilmub J. Liivi jutustus “Vari”.

1884- Eesti Üliõpilaste Seltsi sini-must-valge lipu õnnistamine Otepääl.

1886 - sureb L. Koidula.

1897 – Eestis elab ~ 958 000 elanikku.

1889 – Mõisakülas sünnib tuntud naivistlik

kunstnik Jaan Oad.

1899 – sureb J. Köler.

1900 - A. Läte asutab Tartus esimese sümfoonia-orkestri.

1900 - sünnib balletmeister ja teatripedagoog Helmi Tohvelmann.

1901-1905

1900 – Planck avastab musta keha kiirgusseaduse.

1901- Annie Jump Cannon jagab tähed nende  spektrite järgi OBAFGKM spektriklassidesse.

1902 – Marconi saadab raadio-signaale üle Atlandi. O. Heaviside teeb õige järelduse, et raadiolained peegelduvad kõrgematest õhukihtidest tagasi.  

1903 – J. Stark avaldab arvamust, et Päikese energia tuleneb keemiliste elementide põlemisest.

1905 – P. Lowell  ennustab üheksanda planeedi olemasolu.

1905 – A. Einstein uurib fotoefekti, tõestab footoni  kvantolemuse ja formuleerib erirelatiivsus-teooria.

1905 – Rajatakse Mount Wilsoni Observatoorium USA-s.

1905 – Ejnar Hertzsprung töötab HR duagrammi esimese versiooni kallal.

1901 – kinnitatakse Plancki, Boltzmani konstandid ja Avogadro arv.

1901 - K. Tsiolkovski avaldab raketi liiku-mise esimese teooria

1901 - antakse välja esimene Nobeli preemia.

 1901 – taimeökoloogia kui teadusharu sünd.

1901 – M. Planck formuleerib kiirgusseadused.

1901 – Itaalia leiutaja G. Marconi suutis tekitada Atlandi ookeani ületavad raadiolained, millega edastati informatsiooni.

1903 - vennad Wright’d ehitatavad esimese mootoriga propellerlennuki.

1903 – võetakse kasutusele habeajamismasin koos vahetatavate ziletiteradega.

1904 – E. Rutherford määrab Maa vanuse kasutades radioaktiivsete ainete  lagunemise aega.

1905 – H. Nernst defineerib kolmanda termodünaamika seaduse.

1901 -Th. Mann “Buddenbrooks”

1901 – sureb Verdi.

1901 – sünnib W. Disney.

1902 – ilmub Tshehhov’i  “Kolm õde”

1902 – Rodin teeb skulptuuride grupi “Romeo ja Julia”.

1902 – sünnib Leni Riefenstahl, saksa näitleja ja filmi-lavastaja, tegi palju propagandafilme Hitlerile.

1904 - Puccini  ooper “Madame Butterfly”

1904 -Fr. Lehar operett “Lõbus lesk”.

1904 – Uudistelehe Illustrated Mirror esikaanel ilmub esimene värvipilt.

1905 – Picacco loomingus algab “sinine periood”.

1901 – Sureb Suurbritannia kuninganna Victoria.

1901 - Maybach ehitab esimese Mercedes  auto.

1902 – Austraalias saavad naised õiguse valida.

1903 - H. Ford moo-dustab Ford Motor Company.

1903 -  Tehakse esi-mene Harley-David-soni mootorratas

1903 – Inglismaal kehtestatake liikluse kiiruse ülempiiriks 20 miili  tunnis.

1903 – Münchenis avatakse Deutsches Museum.

1904 –  Prantsusmaal kehtestati ametlikult 10 tunnine tööpäev.

1905 - Ülestõus sõjalaeval Potjomkin.

1905 – Alpides Shveitsi ja Itaalia vahel avatakse Simploni

raudteetunnel

1901 – 24. mail asutati Jalgrattasõitjate Selts,  hiljem kujunes sellest Eesti Spordiselts Kalev.

Aastatel 1901 – 1911 pandi alus kergejõustiku,  ujumise,  jalgpalli  ja sõudmise harrastamisele.

1902 – Tallinnat külastab Vene keiser  Nikolai II

1902 - avatakse Amandus Adamsoni loodud “Russalka”  mälestussammas.

1902 – Jakob Hurt õnnistab sisse Eesti Üliõpilaste Seltsi maja Tart

us.

1903 - Tallinnas alustab tegevust kunstnik A.Laikmaa  ateljeekool.

1905 -  ilmub Noor-Eesti I album,  milles G. Suits esitab liikumise kreeedo ”Olgem eestlased, aga saagem eurooplasteks”.

1905 – ESS Kalev hakkab   oma protikolle  kirjutama vene keele asemel eesti keeles.

1906-1910

1906 – Karl Scdwarzschild töötab välja tähtede atmosfääri teooria alused.

1906 – W. Morgan näitab, et Linnuteel on spiraalstruktuur.

1908 – Henrietta Leavitt defineerib seose pulseeruvate tähtede heleduse ja perioodi vahel – Universumi kauguste skaala aluse

1908 – G.E. Hale leiab, et Päikese plekid on  tugeva magnetväljaga.

1908 – 30. juunil langeb Tunguska meteoriit, samal ajal on Londonis öösel  nii  valge, et saab lugeda.

1910 – vaadeldakse Halley komeeti.

1906 – E. Rutherford tõestab, et alfa osakesed hajuvad õhus.

1906 – R.A. Fessender edastab esmakordselt sõnumi raadio teel.

1906 – L. D. Forest leiutab trioodi, mis võimendab elektrilisi signaale.

1907 – James Murray Spangler leiutab  tolmuimeja.

1907 – võetakse kasutusele värvifotograafia.

1908 – L. Baekeland leiutab bakeliidi – esimese plastmassi.

1908 – H. Geiger ehitab loenduri

radioaktiivsete osakeste loendamiseks.

1908 – Geiger, Royds ja Rutherford tõeatavad, et alfa osakesed on He tuumad.

1910 – Th. Morgan näitab äädikakärbseid käsitlevas uurimuses, et geenid paiknevad kromosoomis lineaarselt.

1910 – tõestatakse kasvufaktorid taimedel.

1906 – sureb P. Cezanne

1907 - M. Gorki “Ema”.

1910 - Fr. Lehar “Mustlasparun” .

1909 – V. Kandinsky maalib esimesed abstraktsed pildid.

1910 – sündis Vene baleriin Galina Ulanova. Suri 1998.

1910 – sureb Lev Tolstoi.

1906 – Londonis elab 4.5,  New Yorgis 4, Pariisis 2.7, Berliinis 2

ja Viinis 1.3 milj. inimest.

1906 - San Franciscos suur maavärin.

1906 -  USA-s ilmuvad müügile Kellogsi maisihelbed.

1907 - Rasputin saab suure mõjuvõimi Venemaa tsaari õukonnas.

1908 – Moodustati General Motors Corporation.

1908 – Londonis

toimuvad  olümpiamängud.

1908 – võetakse kasutusele täitesulepead.

1909 – Suurbritannia hakkas esimese riigina maailmas maksma vanaduspensioni üle 70.a. kodanikele.

1906 – Tartu Vanemuise uue teatrimaja õnnitab sisse Jakob Hurt.

1906 – Eestlased löövad baltisakslasi Võru linnavolikogu valimistel ja saavad enamuse saadikukohtadest endale.

1906 – Paul Pinna juhtimisel asutatakse Tallinnas kutseline teater Estonia.

1906 – sünnib luuletaja Betti Alver.

1907 – Peterburis suri rahvusliku liikumise tegelane, folklorist ja keeleteadlane Jakob Hurt.

1908 - Tartus avatakse esimene paikkino Eestis.

1908 – Jakob Westholm sai loa oma eraalgkooli baasil progümnaasiumi kursusega poeglastekooli avamiseks.

1909 - alustab tööd Eesti Rahva Muuseum.

1909 – suri eesti  keelemees, ajakirjanik ja muusikategeleane Karl August Hermann.

1909 – Tallinnas alustab tegevust Eesti Kunstiselts.

1910 - Tallinnas toimub VII üldlaulupidu.

1910 – Tallinnas avatakse Peeter I mälestusmärk, mis 1922. a. maha võetakse.

1911-1915

1911 – Tartu Tähetornis alustab tööd 8-tolline Zeissi  refraktor.

1911 – Maa läbib Halley komeedi saba. USA-s  müüakse “komeeditablette”, mis pidid neutraliseerima mürgiste gaaside mõju.  

1912 - H. Leavitt avastab  seose tsefeiidide tõelise heleduse ja selle muutumise perioodi vahel, mida saab kasutada kauguste määramiseks.

1912 – V. Hess avastab kosmilise kiirguse.

1913 – Taanlane Ejnar Herzsprung ja ameeriklane Henry Norris Russel leiavad teineteisest sõltumatult seose tähtede heleduse ja temperatuuri vahel.

1914 – J. Franck ja G. Hertz kinnitavad eksperimentaalselt, et aatomite energiatasandid on kvanditud.

1914 – E. Hertzsprung määrab Suure Magalhaesi pilve kauguse kasutades tsefeiide.

1915 - A. Einstein formuleerib üldrelatiivsusteooria.

1915 – W. Adams avastab esimese valge kääbuse, Sirius B.

1911 - E. Rutherford uurib alfaosakeste põrkumist ning  esitab aatomi  ehituse planetaarse mudeli.

1911 – H. Kamerlingh-Onnes avastab ülijuhtivuse.

1912 - A. Wegener esitab mandrite triivi hüpoteesi.

1913 – Fr. Soddy võtab kasutusele isotoobi mõiste.

1913 – N. Bohr esitab teooria, et aatomi energiatasandid on kvanditud.

1913 – W. Coolidge leiutab kuumkatood-röntgenitoru.

1913 – J. Stark avastab, et spektrijooned lõhenevad elektriväljas. Starki efekt.

1915 - H. Ford ehitab traktori.

1911 - R. Strauss kirjutab opereti “Roosikavaler”.

1913 – B. Shaw kirjutab teose “Pygmalion”.

1913 – Ch. Chaplin alustab filmide tegemist.

1915 - New Orleansis alustab võidukaäiku Jazz.

1911 – R. Amundsen jõuab Lõunapoolusele.

1912 – Inglise polaa-ruurija R.Scott jõuab Lõunapoolkerale.

1912 - “Titanic” läheb põhja.

1913 – võetakse kasutusele tõmblukk.

1913 – Prantsusmaal lõpetab tegevuse hoburaudtee.

1914 – avatakse Panama kanal. (ehituse algus 1904).

1914 – algab I Maailmasõda.

1914 – Venemaa pealinna nimi Sankt Peterburg asendatakse nimega Petrograd.

1915 – toimub esimene üle-Atlandiline telefonikõne.

1911 – Tartu Tähetornis alustab tööd 8-tolline Zeissi refraktor.

1911 – alustatakse  tennise mängimist  Tallinnas.

1911 – Pärnus alustab tegevust kutseline teater “Endla”.

1911 – Eestis elab ~1 086 999 elanikku.

1912 - Tartus sureb koolimees H. Treffner.

1912 - Stockholmi olümpial  võidab hõbemedali maadleja Martin Klein.

1913 – “Hamleti” etendusega avatakse “Estonia” uus maja.

1913 – sureb legendaarne laevakapten Enn Uuetoa (Kihnu Jõnn).

1913 – sureb luuletaja Juhan Liiv.

1915 - Tartu Ülikooli   varad  evakueeritakse Venemaale sõja jalust ära.

1915 – sureb Th. Altermann,  üks kutselise Estonia teatri rajajatest, näitleja ja lavastaja.

1916 –1920

1916 - Sir. Arthur Eddington uurib tähtede füüsikat ja formuleerib tähtede siseehituse teooria alused.

1916 - K. Schwarzchild formuleerib musta augu relativistliku teooria

alused.

1917 - 100-inch teleskoop paigaldatakse Mount Wilsoni Observatooriumisse.

1917 - A. Einstein  formuleerib staatilise Universumi mudeli .

1917 – V. Slipher teeb vaatluste põhjal kindlaks, et enamuste galaktikate spektrites  on punanihe.

1917 – A. Eddingtoni arvutuste põhjal selgub, et gravitatsiooni-energiast ei piisa tähtede poolt kiiratavaks energiaks. Midagi peab veel olema.

1918 – H.

Sharpley uurib Linnutee mõõtmeid (Päikese kaugust Galaktika keskmest) ja esitab Galaktika mudeli.

1918 – H. Sharpley mõõdab täheparvede kaugusi kasutades tsefeiide.

1919 -Täieliku päikesevarjutuse ajal kontrollitakse Einsteini relatiivsusteooria paikapidavust. (valguskiire paindumist Päikese gravitasiooniväljas).

1919 – A. Eddington ennustab punaste hiidude suurust   kasutades tähtede mudelite teooriat.

1919 – Mt. Wilsoni Observatooriumis paigaldatakse 2.5 m peegelteleskoop.

1920 – India astrofüüsik Meghnad Saha avaldab tööd ionisatsioonist tähtede atmosfääris.

1920 – Anderson, Michelson ja Pease määravad Betelgeuse diameetri kasutades interferomeetriat.

1920 – Harkins ja Eddington tõestavad, et  tähtede energia allikaks on vesiniku põlemine.

1920 – Shapley ja Curtis peavad maha suure debati Universumi mõõtmete ja struktuuri üle.

1920 – Saksa astronoom M. Wolf esitab Linnutee struktuuri mudeli.

1920 – kaugete galaktikate spektris avastatakse punanihe.

1920 – E. Hubble identifitseerib üksikud tähed Andromeeda galaktika äärealadel.

1916 – Albert Einstein avaldab üldrelatiivsusteooria.

1916 – A. Einstein ennustab gravitatsioonilainete olemasolu.

1918 – leiutatakse ja võetakse kaustusele külmkapp.

1918 – F. Aston ehitab mass spektromeetri.

1919 – E. Rutherford tõestab, et prootonid on aatomituuma koostisosakesed.

1919 – F. Aston tõestab, et vesiniku põlemisel heeliumiks vabaneb tohutult energiat.

1920 – E. Rutherford ennustab neutronite olemasolu.

1917 - L. Feuchtwangen kirjutzb romaani “Juut Süss”.

1917 – V. I. Lenin kirjutab teose “Riik ja revolutsioon”.

1917 – sureb prantsuse kunstnik E. Degas.

1917 – sureb prantsuse skulptor A. Rodin.

1918 – sünnib ameerika pianist, dirigent ja helilooja Leonard Bernstein.

1918 – sünnib vene kirjanik A.Solženitsõn.

1919 –  jazz saab populaarseks ka Euroopas.

1920 - J. Hashek  “Vahva sõdur Shveik”.

Kestab I Maailmasõda (1914-1919).

1917 - Sünnib John F. Kennedy (surn. 1963) 1917 - Saksamaal suur näljahäda.

1917 – Chicago muutub maailma jazzi pealinnaks.

1918 – ülemaailmne suur gripilaine. Sureb 22 miljonit inimest.

1918 - Hukatakse Nikolai II ja ta perekond.

1918 – lüüakse kokku I Maailmasõja kaotusi – 8.5 milj tapetut,

21 milj. haavatut,

7.5 milj. vangi ja kadunut,

232 058 milj. USD majanduslik kahju,

1918 – USA-s elab 103.5 milj. elanikku.

1919 - Uraalides saab Koltshaki armee lüüa.

1919 – Ross ja Keith Smith   lendavad 135 tunniga Londonist Austraaliasse.

1919 – USA võtab vastu alkoholi keelustava seaduse.

1919 – J.W. Alcock ja A. W Brown lendavad 16 tunni ja 27 minutiga Newfound-landilt Iirimaale.

1919 – Sureb USA 26. president Th. Roosevelt.

1920 – Versailles’ rahulepingu ratifit-seerimisega pandi alus Rahvasteliidule.

1920 – USA võtab vastu otsuse kärpida sisserännet.

1916 - Alustavad tööd põlevkivikaevandused.

1917 - Seoses Venemaa revolutsiooniga Peterburis on ka Eestis poliitliselt väga segane aasta.

1917 – toimuvad pidulikud aktused talurahva pärisorjusest vabastamise 100-nda aastapäeva puhul.

1917 – aluatb tegevust kirjanduslik rühmitus Siuru.

1918 – Eestis võetakse rahaühikuna kasutusele mark.

1918 - Tartus asutatakse kunstühing “Pallas”.

1918 - Üleminek uuele kalendrile.

1918 - Eesti kuulutab ennast iseseisvaks.

1918 – Siberis on üle 90 eesti asunduse.

1918 – Berliinis sureb Rudolf Tobas.

1919 - Vabadussõja aasta.  Tartus alustab tegevust kunstikool “Pallas” .

1919 - Sõlmitakse nn. Tartu rahu.

1919 – Tartu Tähetorni direktoriks saab esimene eestlane – Taavet Rootsmäe.

1919 – avatakse Tartu Ülikool.

1919 – ESS Kalev ehitas Pirita jõele 25 m ujula.

Peeti esimene Eesti Spordi  Kongress.

1919 – Eesti Asutav Kogu võtab vastu maaseaduse – kogu mõisamaa võõrandati.

02.02.1920 -  Kirjutatakse alla Eesti-Vene rahulepingule nn. Tartu rahule.

1920 - Hakkab kehtima esimene põhiseadus.

1920 – Armaviris sureb eesti maadleja ja tõstja Georg Lurich.

1921-1925

1921 –  N. Saha  formuleerib soojusliku ionisatsiooni võrrandi, mida kasutatakse tähtede spektrite interpreteerimisel.

1923 - E. Hubble avastab tsefeiidid Andromeda udukogus ning kasutab neid Andromeda udukogu kauguse määramiseks.

1923 - A. Fridman avaldab mittestaatilise (paisuva või kokkutõmbuva) Universumi teooria.

1923 – tehakse HR diagramm – seos tähtede massi ja heleduse vahel.

1924 – Harvardi Observatoorium avaldab Henry Draper’i kataloogi. (sisaldab andmeid 225 000 tähe kohta).

1924 - spiraalsed udukogud – kauged galaktikad (M31 ja M33) lahutatakse tähtedeks.

1924 – E. Hubble määrab teiste galaktikate kaugusi kasutades tsefeiide.

1925 - New Yorgis on päikesevarjutus,  eelmine oli seal nähtav 300 aastat tagasi.

1925 – V. Slipher näitab, et galaktikate spektrite punanihke ja nende kauguse vahel on seos.

1921 – Võetakse kasutusele RCA raadiovastuvõtja.

1921 – Stern ja Gerlach mõõdab aatomite magnetmomente.

1922 - Suhkruhaigete raviks hakatakse kasutama insuliini.

1923 – Louise de Broglie esitab hüpoteesi, et niisugustel osakestel nagu elektronid võivad olla ka laineomadused.

1923 – Ameeriklane J. Schick patendeerib esimese elektrilise habemeajamisaparaadi.

1924 - Kasutatakse keemiliselt valmistatud putukamürki.

1924 - Lennuk Z-R-3 ületab Atlandi ookeani.

1925 - Valmib esimene LEICA kaamera.

1925 – Kirjutatakse alla Genfi protokoll lämmatavate ja mürkgaaside ning baktervahendite keelustamise kohta sõjas.

1921 – hukatakse vene luuletaja Nikolai Gumiljov, poetess Anna Ahmatova abikaasa.

1921 – Golsworthy kirjutab “Forsytide saaga”.

1921 - loodi BBC

1922 - algab helifilmi võidukäik.

1922 – M. Gorki kirjutab teose “Minu ülikoolid”.

1923 - G. Gershvin kirjutab “Rapsody in Blue”.

1923 – sureb J. Hashek.

1923 – New Yorgis Rivoli kinos näidatakse esimest korda helifilmi.

1924 - B. Shaw kirjutab “Tagasi Metuusala juurde”. 1924 - Ilmub Hitleri “Mein Kampf”.

1924 – sureb G. Puccini.

1925 - valmib film “Soomuslaev Potjomkin”.

1925 – sünnib Margaret Thatcher, Suurbritannia peaminister aastatel 1979-1990.

1921 - NEP poliitika Venemaal.

1922 – Moodustatakse NSVL.

1922 – Luksoris avastatake vaarao  Tutanhamoni hauakamber.

1922 – USA raadiojaamad hakkatavad edastama reklaami.

1923 - Tokyo maa-värin, hukkub 130 000 inimest.

1924 - Chamonix´is toimuvad esimesed taliolümpiamängud. Pariisis suveolümpia-mängud.

1924 - Paavo Nurmi võidab  neli medalit.

1924 - Sureb V. Uljanov (Lenin).

1925 - Charleston on populaarseim tants maailma  tantsusaalides.

1925 - Püstitatakse kiirusrekord 150.86  km/tunnis.

1925 - Inglismaal on

1 654 000 raadiot.

1925 – USA piirab eurooplaste  sisserännet, määratakse kvoot 164 000 inimest aastas.

1921 – Peeter Parikas ja Theodor Märska asutatakse osaühisus Estonia-Film.

1921 – Kadrioru lossis avatakse Eesti Kunstimuuseumiesimene näitus.

1921 – sureb rahvusliku skulptuuri  rajaja August Weizenberg.

1922 - USA tunnustab Eestit kui iseseisvat riiki.

1922 – ehitati Eesti esimene normaalmõõdetega staadion – Kadrioru staadion.

1922 - Tallinnas võetakse maha Peeter I monument.

1922 – Estonia Kontserdisaalis toimuvad esimesed maailmameistrivõistlused tõstmises. Eesti saab kolm maailmameistrit.

1922 – registreeriti Eesti Kirjanike Liit, mille esimeheks valitakse Fr. Tuglas.

1922  - Eestis  elab 1 107 059 inimest, .neist linnades 25.8%, eestlasi on 87.7%, venelasi 8.2%.

1923 – ametisse astub K. Pätsi  koalitsiooni-valitsus.

1923 - ilmub ajakirja “Looming” esimene number.

1924 - K. Pätsi valitsus astub tagasi.

1924 – Tallinnas esilinastub Eesti esimene täispikk mängufilm “Mineviku varjud”.

1924 - Pariisis võidavad medalid – Ed. Pütsep ja R. Steinberg maadluses, A. Neuland, H. Tammer tõstmises, A. Klumberg kümnevõistluses.

1924 – 1928  Ernst Idla juhendamisel tegutsenud     võimlemisrühmade baasil kujuneb  Idla Võimlemisinstituut.

1925 - võetakse vastu vähemusrahvaste kultuur-omavalitsuse seadus.

1925 - Riigikogu kinnitab Eesti riigivapi.

1925 – Riigikogu võtab vastu seaduse, mis võimaldab senistel rentnikel ja asunikel saada maa pärisomanikeks.

1925 – Tallinnas avatakse politseikool.

1925 – Tallinnas Narva maanteel avatakse esimene elektriline trammiliin.

1926 – 1929

1926 - rootlane Bertil Lindblad ja hollandlane Jan Oort avaldavad galaktikate pöörlemise teooria.

1927 – G. Lemaitre esitab paisuva Universumi teooria.

1929 - E. Hubble mõõdab galaktikaväliste udukogude punanihkeid, mis näitavad Universumi paisumist.

1929 – Bothe ja Kolhorster teevad oletuse, et kosmiline kiirgus koosneb laetud osakestest.

1926 – H. Müller näitab, et röntgenkiirgus tekitab äädikakärbestel mutatsioone.

1926 – J. L. Baird ja teised leiutavad esimese töötava televisioonisüsteemi.

1926 – R. Goddard lennutab esimese vedelkütusraketi.

1926 – E. Shrödinger loob kvantmehaanika.

1927 – W. Heisenberg esitab määramatuse printsiibi.

1927 – Ch. Li ndbergh lendab  üksinda

USA-st Pariisi.

1928 – võetakse kasutusele õhukonditsioneerid.

1928 – A. Fleming  leiutab  penitsilliini.

1928 – H. Geiger ja W. Müller konstrueerivad “Geigeri loendaja”.  

1929 - ilmub 14-s väljaanne “Encyclopaedia Britannica” .

1929 - Bell teeb katsetusi värvitelevisiooniga.

1926 – 31 aastaselt sureb tummfilmi filmitäht Rdolph Valentino.

1927 - Ch. A. Lind-berg lendab üle Atlandi.

1928 - G. Gershwin kirjutab“Ameeriklane Pariisis”.

1928 - Disney’l  valmib esimene Micky Mouse film.

1928 – G. Gershwin kirjutab teose “Ameeriklane Pariisis”.

1928 – M. Ravel kirjutab teose “Bolero”.

1928 – toimub Weilli ooperi “Kolmekrossiooper” esietendus.

1929 – tehakse kvartskell.

1926 – kogu maailmas on 27.57 milj. telefoni, neist 61% USA-s ja 27% Euroopas.

1926 - NSVL-s elab 148, USA-s 115, Jaapanis 85, Saksamaal 64 ja Inglismaal 45 miljonit inimest.

1928 - NSV Liidus alustatakse esimese viisaastakuga.

1928 – Amelia Erhart saab esimeseks üle Atlandi ookeani lennanud naislenduriks

1928 – algab Sonja Heine võidukäik iluuisutajana.

1929 - 28. oktoobril  variseb kokku USA börs. Algab üle-maailmne majanduskriis.

1926 – Tartus avatakse Vabadussild.

1926 – Tallinnas alustab tegevust tolle aja suurim kino Gloria Palace, alustab tegevust Ringhääling.

1926 – asutatakse Eesti Maapank.

1926 – Võrus avatakse Fr. Kreutzwaldi mälestussammas.

1926 – Tallinnas asfalteeritakse tänavaid.

1927 – “Ilmarines” valmivad esimesed teehöövlid.

1927 – Pärnus avatakse mudaravila.

1927 – Kurgjal avatakse C. R. Jakobsoni mälestussammas.

1927 -  Surevad A. Kitzberg, J. Luiga ja K. Türnpuu.

1927 – Tallinna Reaalkooli ees avatakse F. Sannamehe valmistatud mälestussammas Vabadussõjas langenud õpilastele ja õpetajatele.

1928 – toimub rahareform, kasutusele tuleb kroon.

1928 – Tallinnas toimub IX Üldlaulupidu.

1928 – Tallinnas toimub esimene autonäitus.

1928 – Eesti   riigivanem Jaan Tõnnisson viibib Rootsi kuninga Gustav V 70.   sünnipäeva tähistamisel Stockholmis.

1928 – “Estonia” teatris etendub eesti esimene algupärane ooper – Evald Aava “Vikerlased” .

1929 – Eestis hakkab kehtima meetermõõdustik.

1929 – sünnib Eino Baskin.      

1930 –1931

1930 - Lowelli observatooriumis avastab C.W. Tombaugh planeet Pluuto.

1931 – eestlane B. Schmidt ehitab Hamburgi observatooriumis maailma esimese komavaba 14-tollise teleskoobi peegli.

1931 – K. Jansky avastab Linnutee raadiokiirguse.

1930 – 1934 – E. J. Öpik töötas külalisprofessorina Harvardi ülikoolis, USA-s.

1931 – Subrahmanyan Chandrasekhar tõestab, et valgete kääbuste mass peab olema suurem kui 1.4 Päikese massi.

1930 – J. Walter Reppe valmistab atsetüleenist siidniiti,  millest edaspidi tehakse kunstsiidi.

1930 - Fotograafias võetakse kasutusele välklamp.

1931 - A. Nieuwland  avaldab meetodi sünteetilise kummi  tegemiseks.

1931 – E. Lawrence konstrueerib esimese osakete kiirendi – tsüklotroni.

1931 –W. Pauli ennustab neutriino olemasolu.

1931 – Dirac, Oppenheimer ja Weyl ennustavad antiaine olemasolu.

1931 – sureb Thomas Alva Edison, kes oma elu  jooksul  sai ~1300 patenti.

1930 - Marlene Dietrich mängib filmis “Sinine ingel”.

1930 - Sureb Ilja Repin.

1930 – sureb V. Majakovski.

1930 – sünnib iiri  šoti päritolu näitleja Sean Connery, kes saavutas maailma-kuulsuse James Bondi mängides.

1931 - C. Chaplinil valmib film “Suurlinna tuled”.

1930 - Amy Johnson lendab üksinda Londonist Austraa-liasse, milleks kulub 19.5 päeva.

1930 – NSVL Liidus asutati Lenini orden.

1931 - Elanikke on: Hiinas 410, Indias 338, NSVL-s 168, USA-s 122, Jaapanis 75, Saksamaal 64 ja Inglismaal 46 miljonit.

1931 – New Yorgis saab valmis Empire State Building, nhoone, mis on 382 m kõrge, 102 korrust.

1930 – Tallinna elektrijaamas läheb käiku uus turbiin. Talllinnas on 120 km elektrijuhtmeid.

1930 – Kennelklubi organiseerib esimese koertenäituse Tallinnas.

1930 – Tartu Toomemäel avatakse mälestussammas Fr. R. Faelmannile.

1930 – peetakse esimesed lennuvõistlused, osaleb 10 lennukit.

1930 – vennad Ahto ja Kõu Walter sõidavad 133 päevaga purjekal Tallinnast Miamisse.

1931 – Riigikogu kinnitab uue valitsuse eesotsas K. Pätsiga.

1931 – Hakkab ilmuma Eesti Entsüklopeedia.

1931 – liikluseks avatakse 88 km pikkune raudteelõik Tartu-Petseri ja 96 km pikkune lõik Rapla–Virtsu.

1931 – Katsesõidu Tallinnast Türile tegi esimene Fr. Krulli tehases ehitatud vedur.

1931 -  välgust  süttib Oleviste kiriku torn.

1931 – ”Estonia”   kontserdisaalis  toimub A. Kapi oratooriumi “Hiiob” esmaettekane.

1932 - 1936

1932 - Karl Jansky avastab kosmilise raadiokiirguse. Hakkab arenema  raadioastronoomia  kui teadusharu.

1932 – L. Landau ennustab neutrontähtede olemasolu.

1932 – avastatakse asteroid Apollo.

1933 – Baade ja Zwicky teevad teoreetilise oletuse, et valge kääbuse kollaps viib neutrontähe tekkimisele.

1933 – F. Zwicky ennustab tumeda tundmatu aine olemasolu galaktikate gruppides.

1933 – H. Shapley uurib galaktikate jaotuse struktuuri.

1933 – IAU ametliku otsuse põhjal jagatakse taevas 88-ks tähtkujuks.

1935 – W. Baade ja Fr. Zwicky tõestavad, et supernoova  plahvatuse tulemusena muutub tavaline täht  neutrontäheks.

1932 – C. Anderson avastab kosmilisest  kiirgusest  positroni.

1932 – H. Urey avastab deuteeriumi.

1932 – J. Chadwick avastab neutroni.

1932 – J. Cockcroft ja E. Walton pommi-tavad liitiumi kiirendatud prootonitega ja tekitavad esimese tehisliku tuuma-lagundamise.

1933 – Ernst Ruska leiutab elektronmikroskoobi.

1932 – Londonis hakkab tööle “London Philharmonic Orchestra”.

1932 – J. Galsworthy saab Nobeli preemia kirjanduses.

1933 -  Berliinis  toimub esimene natsistlik raamatuhävitamine, põletati umbes 25 000 raamatut.

1936  -  hakatakse trükkima pehmekaanelisi raamatuid, nn. paperback’e.

1932 - Maailmas on kokku üle 30 miljoni töötu.

1932 – W. Braun alus-tab rakettide katseta-mist sõjaväe jaoks.

1932 – Amalie Earhart lendab esimese naisena üksinda üle Atlandi.

1932 – Nõukogude Liidus alustatakse teise viisaastaku plaanide täitmist.

1933 - USA-s lastakse vette esimene lennuki emalaev.

1933 - Sakasamaal tuleb võimule Hitler.

1933 – Venemaal suur näljahäda.

1933 – Saksamaal Dachaus ehitatakse esimene koonduslaager.

1935 – õlut hakatakse panema plekkpurkidesse.

1932 – Moskvas kirjutatakse alla Venema-eesti mittekallaletungi leping.

1932 – Tartus tähistatakse Tartu Ülikooli 300- aastast juubelit.

1932 – Los Angeleses toimuvad X Olümpiamängud.

1933 – Toimub X Üldlaulupidu.

1933 – pärast riigisisest võimuvõitlust saab võimule K. Päts.

1933 – jõuab lõpule A. H. Tammsaare suurteose “Tõde ja Õigus” ilmumine.

1937 – 1939

1937 - Hans Bethe ja Carl von Weizsäcker formuleerivad tähtede energiaallika,  termotuuma-reaktsioonide teooria.

1938 – Oppenheimer ja Serber teatavad, et stabiilse neutontähe jaoks on olemas massi ülempiir.

1938 – Fr. Zwicky vaatleb galatikate “cluster”-eid.

1938 – H. Bethe ja C. von Weizsäcker tõestavad, et tähtede tuumades toimuv CNO tsükkel on  nende energia allikaks.

1939 – Otto Struve algatab McDonaldi Observatooriumi rajamise.

1939 – Oppenheimer ja Snyder ennustavad mustade aukude olemasolu.

1937 – W. Carothers patendeerib nailoni –

polüamiidkiudaine.

1937 – insuliini  kasutatakse laialdaselt suhkruhaiguse raviks.

1937 – Perrier ja Serge teevad esimese tehisliku  keemilise elemendi,  teh

neetsiumi.

1937 – C. Carlson leiutab kserograafia.

1937 - Focke ehitab helikopteri.

1938 – L. Meitner ja O. Frish väidavad, et neutronitega pommitamise katsetes on toimunud aatomituumade lõhustumine  ja postuleerivad massi muundumise energiaks

1939 – I. Sikorsky konstrueerib helikopteri tööstusliku  tootmise jaoks.

1939 – Teller, Szilard ja Einstein kirjutavad hoiatuskirja president Roosveldile.

1937 – Carl Orff “Carmina Burana”.

1938 - B. Goodman toob uue stiili jazzmuusikasse.

1937 – sureb Pierre de Coubertin, kaasaegsete olümpiamängude taaselustaja. Tema kirjutatud on ka olümpiatõotuse tekst.

1938 – Pariisis sureb vene laulja, bass Fjodor Shaljapin.

1939 - J. Steinbeck “Vihakobarad”.

1937 – Londonis alustab tegevust raadiojaam BBC.

1937 – valmib San Francisco Kuldvärava rippsild.

1938 - Sakslased annekteerivad Sudeedimaa.

1939 - Algab II Maailmasõda.

1939 - Türgis toimub maavärin, 45 000 ohvrit.

1939 – müügile ilmuvad nailonsukad.

1939 – Teller, Szilard ja Einstein kirjutavad hoiatuskirja president Roosveldile.

1937 – Tallinnas avab uksed kohvik “Kultas”.

1937 – Helsingi MM-l saavad Eesti laskesportlased 8-st võimalikust esikohast 6.

1937 – Tartus pannakse nurgakivi Vanemuise teartri uuele hoonele.

1937 – Valmib Türi  raadiosaatejaama antennimast. Oma 197 meetriga on see tolleaja Baltimaade kõrgeim ehitus.

1937 – Tallinna Konservatooriumi juures alustab tööd lavakunstikool.

1938 – jõustub uus põhiseadus.

1938 – Kehras avatakse sulfaattselluloosi tehas.

1938 – Asutatakse Teaduste Akadeemia.

1938 – Sureb baltisaksa päritolu sordiaretaja krahv Friedrich  von Berg.

1938 – Paul Keres võidab Hollandis AVRO korraldatud suurmeistrite maleturniiri.

1939 – kirjutatakse alla Molotov-Ribbentropti pakt (23. aug.)

1939 – algab Punaarmee sissemarss Eestisse.

1940 – 1944

1941 – D. Maksutov töötab välja  uue teleskoobi peeglite süsteemi.

1942 - N. Mayall ja J. Oort tõestavad, et Krabi udu on 1054. a. supernoova  jäänus.

1942  –   mõõdetakse   Päikese  raadiokiirgust.

1944 - ennustatakse neutraalse vesiniku raadiokiirgust lainepikkusel   21 cm.

1944 – E.J. Öpik lahkub   Eestist.

1944 – W. Baade võtab kasutusele mõisted I populatsiooni ja II populatsiooni tähed.

1940 - võetakse kasutusele elektronmikroskoop.

1941 - G. Seaborg ja teised avastavad plutooniumi.

1942 – G. Beadle ja Ed. L. Tatum näitavad, et üks ensüüm tekitab ühe geeni.

1942 – Chicago ülikooli juures alustab  tegevust tuumareaktor.

1942 –J. Atanasoff ja C. Berry konstrueerivad väikearvuti.

1943 – Tõestatakse, et DNA on pärilikkust kandev aine, ehk geneetiline aine.

1943 - Hofmann avastab LSD.

1944 - W. von Braun teeb V-2 raketid.

1940 - Hemingway “Kellele lüüakse hingekella”.

1941 - B. Brecht “Ema Courage”.

1941 – D. Shosta-kovitc kirjutab Leningradis blokaadis olles 7nda sümfoonia.

1941 – sünnib hispaania tenor Placido Domingo.

1943 - B. Brecht “Galilei ellu”.

1943 – Saint-Exupery “Väike prints”.

1941 - Saksamaa tungib Venemaale, jaapanlased ründavad Pearl Harboris ameeriklasi.

1943 – vallutatakse Velikie Luki, milles osaleb Eesti Laskurkorpus.

1943 – toimub Tehe-rani kohtumine, kus määratakse muuhulgas ka  Baltimaade saatus.

1943 – avatakse USA kaitseministeeriumi hoone Pentagon.

1944 – Varssavi üles-tõus.

1944, 6. 06. – algab

Liitlaste pealetung Normandias.

1940 – sureb A.H. Tammsaare.

1940 -  lõpeb baltisakslaste ümberasumine.

1940 -  21. juuni – riigipööre Eestis. Võimule saavad kommunistid.

1940 – 6. aug. Eesti võetakse vastu NSVL.

1941 – Eesti  pangad natsionaliseeritakse.

1941 – 7. juuli; Saksa väed jõuavad Eestisse.

1941 – 31. aug.  kogu Eesti on saksalaste poolt vallutatud.

1942 – Jaroslavlis loodi Eesti VSV Riiklikud Kunstiandsamblid.

1943 -  Tartu pommitamine venelaste poolt.

1944 – eestlaste suur põgenemine Läände.

1944 – lahingud Narva all. Suured Tallinna ja Tartu pommitamised Punaarmee poolt.

1944 – 24. nov. -  kogu Eesti on jälle NSVL liige.

1945 – 1946

1946 - G. Gamov esitas Kuuma Universumi (Suure Paugu) teooria.

1946 - Appleton avastab, et Päikese plekid kiirgavad raadiokiirgust.

1946 – J.  Hey avastab raadiokiirguse allika Cyg A.

1946 – alustab tööd Jodrell Bank raadioteleskoop.

1945 - penicilliini  avastajad saavad Nobeli preemia.

1945 - katsetatakse (16. juuli) ja lõhatakse Jaapanis aatomipomm (6. ja 10. august).

1946 -  Mauckly ja J. Eckert teevad esimese arvutusmasina ENIAC.

1946 – Harvardi Ülikooli keemikud sünteesivad hiniini, mida kasutatakse malaaraia raviks.

1945 - G. Orwell kirjutab “Loomade Farmi”.

1945 – hävib Dresden.

1946 – Ilmub E.M. Remarque ”Arc de Triophe”.

1946 – naised hakkavad kandma bikiine.

1945 - lõpeb II maailmasõda.

1945 – asutatakse ÜRO.

1945 – Prantsuse nai-sed said valimisõiguse.

1945 – tehakse valmis esimene elekrtronarvuti ENIAC

1946 - Itaalia naised saavad õiguse osaleda valimistel.

1946 - toimub Nürnbergi protsess.

1945 – algab põlevkivi intensiivne kaevandamine.

1945 – Eestis on 854 000 elanikku.

1945 – toimub esimene sõjajärgne  küüditamine.

1946 – Tallinnas toimub Teaduste Akadeemia esimene sõjajärgne istung.

1946 – L- Koidula põrm  maetakse Metsakalmistule.

1946 – Tartu Tähetorn läheb ENSV Teaduste Akadeemia alluvusse.

1946 – sünnib Priit Pärn, tuntud animafilmide tegija.

1947 – 1949

1947 - Mount Wilsoni observatooriumis avatakse pidulikult 200-inc (5m) teleskoop. Tollel ajal maailma suurim.  

1948 – G. Gamov ja teised esitavad universumi Suure Paugu teooria.

1948 – Alper ja Hermann   ennustavad kosmilise foonkiirguse olemasolu.

1948  –  Bondi, Gold ja Hoyle esitavad stabiilse Universumi teooria.

1948 – Päikesel on hiigelsuur plekk,  pindalaga 18 miljardit ruutkilomeetrit.

1949 – F. Hoyle kasutab esimesena sõna “Suur Pauk”.

1949 – Fr. Whipple võtab komeetide iseloomustamiseks  kasutusele termini “määrdunud lumepall”.

1947 - Belli laboratooriumis USA-s tehakse esimesed transistorid.

1947 - ülehelikiirusega lendude algus.

1947 – D. Gabor esitab hologrammide teooria.

1948 - Liverpooli sadamas hakkab tööle radarisüsteem.

1948 – J. Bardeen, W. Brattain ja W. Stockley leiutavad transistori.

1949 – 2-astmeline rakett “Bumper” lendab 393 km kõrgusele.

1947 – USA-s alustab tegevust Luure keskagentuur (CIA).

1947 – Maria Callas debüteerib ooperis “Cioconda” Verona osas.

1948 - New Yorgis lavastatakse C. Porteri muusikal “Suudle mind, Kate”.

1948 – sünnib inglise helilooja Sir   H. L. Webber.

1949 – sureb Norra kirjanik Sigrid Undset.

1947 – USA-s

1947 - Thor Heyerdahl  seilab 101 päevaga Peruust Polüneesiasse, nn. Kon-Tiki ekspeditsioon.

1948 – mõrvatakse Mahatma Gandhi.

1948 – Palestiinas luuakse Iisraeli riik.

1948 – USA Kongress eraldab Euroopa taastamiseks 5.3  miljardit  USA dollarit

1949 - NSVL lõhkab oma aatomipommi.

1949 – asutatakse NATO.

1947 – Tallinnas XII Üldlaulpidu.

1947 – algab kolhooside moodustamine.

1947 – alusab tööd Füüsika, Matemaatika ja  Mehaanika Instituut.

1948 – Eestis on 103 sovhoosi ja 439 kolhoosi.

1948 – Tallinnas alustab tegevust Riiklik Vene Draamateater.

1948 – avatakse  Pirita Jahtklubi.

1949 – suur küüditamine.

1949 – Eestis on 115 sovhoosi ja 3007 kolhoosi.

1949 – valmib Kohtla-Järve Soojuselektrijaam.

1949 – sureb näitleja ja  lavastaja Paul Pinna.