Kuni 1850 |
Aasta |
Astronoomia |
Teised teadused |
Kunstid |
Igapäevaelu |
Eesti ajalugu |
1651 – 1700 |
1651 – Itaalia astronoom G. Riccolini annab Kuu pinnal paljudele aladele nimed, mida ka kaasajal kasutatakse. 1655 – C. Huygens avastab Jupiteri suurima kaaslase, Titan’i. 1656 – sünnib Inglise astronoom Edmund Halley (surn. 1742). 1656 – C. Huygens vaatleb Saturni rõngast ja Saturni kuusid. 1659 – C. Huygens uurib Marsi pinnavorme. 1664 – R. Hooke vaatleb ja kirjeldab Jupiteri “punast plekki”. 1664 – R. Descartes tunnustab Koperniku heliotsentrilist maailmapilti. 1665 – Giovanni Cassini määrab Jupiteri, Marsi ja Veenuse pöörlemiskiirused. 1662 - I. Newton lahutab prisma abil päikese valguse värvilisteks koostisosadeks. 1666 – I. Newton määrab Kuu orbiidi parameetrid. 1667 – Pariisis asutatakse Rahvusobservatoorium 1667 – J. Picard vaatleb tähtede positsioonide anomaaliaid, seda nähtust seletatakse hiljem abberatsiooniga. 1668 – I. Newton ehitab esimese peegelteleskoobi. 1671 – G. Cassini mõõdab Marsi kauguse ning defineerib päikese-süsteemi suuruse ja skaalad seal. 1672 – Cassegrain leiutab teleskoobi peeglite erilise süsteemi, mis kannab nüüd Cassegraini nime. 1672 – Cassini avastab Saturni suuruselt teise kaaslase Rhea. 1674 – R. Hooke selgitab, et planeetide liikumisel peavad tsentrifugaaljõud ja grvitasioonijõud tasakaalus olema. 1675 – Asutatakse Greenwich’i observatoorium. 1675 – Taanlane Ole Rømer määrab valguse kiiruse. 1675 – G. Cassini uurib Saturni rõngast ja leiab, et see koosneb paljudest erinevatest rõngastest ning need omakorda koosnevad väikestest aineosadest. 1679 – avati Bolongna observatoorium. 1682 - E. Halley uurib komeedi, mis hiljem kannab tema nime ning 1705. aastal ennustab komeedi uuesti ilmumist 1758. aastal. 1687 – Newton avaldab gravitatsiooniseaduse. 1692 – R. Bentley küsib, miks tähed ei “lange kokku” gravitatsioonijõu mõjul? |
1651 – William Harvey tõestab, et iga organism tekib munast. Ex ovo omnia. 1656 – C. Huygens valmistab pendelkella. 1657 – P. Fermat defineerib optika põhiseadused. 1660 – R. Boyle avastab, et vaakumis heli ei levi. 1661 – R. Boyle avaldab mateeria korpuskulaarsuse teooria. 1662 – R. Boyle defineerib ideaalse gaasi ruumala ja rõhu vahelise seaduspärasuse. 1663 – B. Pascal uurib rõhu isotroopsust. 1663 – Huygens, Wallase ja Wren defineerivad elastsete põrgete seadused. 1662- R. Boyle sõnastab gaasi rõhu ja ruumala vahelise seose. 1644 – E. Toricelli ehitab esimese baromeetri. 1665 – Robert Hooke’i mikroskoop anab 40-kordse suurenduse. Näeb taimerakke. 1665 – I. Newton uurib uurib mehaanika ja gravitatsiooni, massi ja jõu vahelisi seoseid. 1665 – Fr. Grimaldi avaldab valguse laineteooria. 1666 – I. Newton alustab oma mehaanika seaduste defineerimist. 1669 - H. Brand avastab fosfori. 1670 – R. Boyle saab keemiliste raktsioonide tulemusena puhast vesinikku. 1672 – J. Richer tõestab, et pendli võnkesagedus sõltub koha geograafilisest laiusest. 1675 – Antony Van Leeuwenhoek avastab mikroorganismid. 1680 – Leibnitz esitab teooria Maa geoloogilisest arengust. 1680 – võetakse kasutusele kellad, millel on ka minutiosuti. 1678 – Cr. Hygens esitab valguse laineteooria. 1676 – R. Hooke defineerib elastsusseadused. 1676 – E. Mariotte defineerib gaaside rõhu ja ruumi vahelise seaduse. 1678 – Ch. Huygens uurib valguse lainelisi omadusi. 1679 – Ch. Huygens uurib valguse polarisatasiooni. 1681 – Moskvas luuakse Teaduste Akadeemia. 1682 - I. Newton avaldab oma raamatu “Loodusteaduse matemaatilised printsiibid” s.t. gravitatsiooniseaduse. 1684 – G. Leibnitz defineerib differentsiaalarvutuse põhimõisted. 1687 – I. Newton defineerib liikumise - ja gravitatsiooniseaduse(d). |
1652 – Viinis ava-takse ooperiteater. 1656 – Londonis avatakse ooperi -teater. 1661 – algavad Versailles’i lossi ehitused. 1664 – Moliere kirjutab “Tartuffe”. 1665 - Moliere kirjutab tragiko-möödia “Don Juan”. 1675 – sünnib helilooja A. Vivaldi 1676 – Londonis avatakse British Museum. 1685 – sünnib saksa helilooja J.S. Bach 1685 – sünnib sSaksa-inglise helilooja G.Fr. Handel. 1685 – sünnib Itaalia helilooja D. Scarlatti. 1696 – Berliinis avatakse Kunstakademie. 1700 – moodustatakse Berllini Teaduste Akadeemia. Presidendiks saab Leibnitz.
|
1653 – Pariisi ilmuvad esimesed postkastid. 1666 – Londonis suur tulekahju, milles huk-kus 68 596 inimest. 1668 – l õpetatakse Oder-Spree kanali ehitus. 1669 – suur koolera puhang Hiinas. 1669 – sureb Rembrandt. 1671 – Venemaal hukatakse Stenka Razin, Volgamaa pärisorjade ülestõusu juht. 1672 – sünnib tulevane tsaar Peeter I. 1675 - Pariis muutub Euroopa kultuuri pealinnaks, seal elab 0.5 milj. inimest. 1677 – Pariisis ilmub müügile uus maiustus – jäätis. 1679 – prantslane L. Hannepin avastab Niagara kose. 1682 – sünnib tulevane Rootsi kuningas Karl XII. 1682 – Versailles loss saab Prantsuse Kuningakoja residentsiks. 1684 – Londoni tänavaid hakatakse öösel valgustama. 1690 – Inglismaal elab ~5 miljonit inimest. 1696 – Peeter I saadab noori mehi Hollan-disse, Inglismaale ja Veneetsiasse laevaehitust õppima. 1698 – Venemaal kehtestatakse habememaks |
1671 – Eestis seadustatakse lõplikult pärisorjus. 1675 – Tallinnas alustab ilmumist ajaleht “Ordinari Freytags Post-Zeitung”. 1678 – algab Venemaa ja Rootsi vaheline sõda. 1682 - Tartu lähedale Piiskopimõisa asutatakse seminar eesti soost koolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks. Kooli õpetajaks on Bengt Gottfried Forselius. Õpiajaks on kaks aastat, õpitakse lugemist, arvutamist saksa keelt ja raamatuköitmist. 1687 – Eestis elab ~400 000 elanikku. 1687 – Pilistveres toimunud piiblikonverentsil vaieldakse eesti keele õige kirjaviisi üle. 1695 – Jaanipäevast mihklipäevani sajab külma vihma ning saak hukkub. 1696 – 1697 näljahäda saavutab oma haripunkti. Nälga sureb ~80 000 inimest. 1697 – algab Karl XII valitsemisaeg. 1700 – 1720 - Põhjasõda. |
1701 – 1750 |
1705 – Inglane Edmond Halley püstitab hüpoteesi komeetide liikumise perioodilisusest. 1706 – Barcelonas vaadeldakse täielikku päikesevarjurtust. 1712 – sureb Itaalia astronoom G. Cassini. 1718 - Inglane Ed. Halley mõõdab tähtede omaliikumist. 1727 -Sureb I. Newton. 1729 - Inglane James Bradley avastab tähtede aberratsiooni, mis on tõestuseks Maa tiirlemise kohta ümber Päikese. 1738 – sünnib Inglise astronoom W. Herschel. 1742 – sureb Inglise astronoom E. Halley. 1749 – Zürichi Observatooriumis alustatakse Päikese plekkide süstemaatilisi vaatlusi. 1750 - Prantsuse astronoom Nicolas de Lacaille teeb ekspeditsiooni Healootuse neemele, et mõõta Päikese ja Kuu parallaksi. 1750 – J. T. Mayer avaldab Kuu kaardi. |
1703 – I. Newton valitakse Royal Society presidendiks. 1704 – I. Newton avaldab valguse korpuskulaarse olemuse teooria. 1709 – G. Fahrenheit valmistab alkoholtermomeetri. 1711 – sünnib M. Lomonossov. 1712 – Hakkab tööle Th. Newcomeni esimene aurumasin. 1714 – Gabriel Fahrenheit tutvustab elavhõbedatermomeetrit. 1717 – Euroopas tehakse esimesed pookimised rõugete vastu. 1724 – Londonis avastab G. Graham magnettormid. Neid vaatleb ka A. Celsius Rootsis. 1726 – S. Hales mõõdab inimese vererõhku. 1727 – S. Hales teeb puhast hapnikku. 1731 – R. Reaumur teeb alkoholi/ veetermomeetri. 1735 - Karl von Linne avaldab taimede ja loomade süstemaatilise klassifikatsiooni. 1736 – L. Euler võtab kasutusele mehaanika diferentsiaalvõrrandid. 1738 – D. Bernoulli formuleerib gaaside kineetika teooria ja uurib gaaside hüdrodünaamikat. 1742 – Rootsi astronoom Anders Celsius võtab kasutusele termomeetri. |
1719 – sünnib Leopold Mozart. 1732 – Londonis avatakse Covent Garden Ooperimaja. 1732 – sünnib Austria helilooja F.J. Haydn. 1741 – sureb Itaalia helilooja A. Vivaldi 1742 - Handel’i “Messias” esiettekanne Dublinis. |
1702 – moodustatakse Asiento Guinea Kompanii orjade vedamiseks Aafrikast Ameerikasse. 1702 – Londonis hakkab ilmuma ajaleht “The Daily Courant”. 1702 – Moskvas hakkab ilmuma ajaleht “Moskovskaya Vedomosti”. 1705 - Noor J.S. Bach kõnnib jala 200 miili, et jõuda Lübeckisse ja kuulata Abendmusiken’i Buxtehude juhatusel. 1714 - Euroopas elab 120 miljoni inimest. 1718 – sureb Karl XII. 1725 – sureb Peeter I. 1727 - Brasiilias rajatakse esimesed kohviistandused. 1731 – Londonis ehitatakse maja Downing Street 10. 1750 - Euroopas elab 140 miljon inimest. 1750 – Londonis lõpetatakse Westminster Bridge ehitus. |
1700- 1704 Eestimaal toimub peaaegu pidev sõjategevus rootslaste ja venelaste vahel. 1708 – venelased rüüstavad ja põletavad Tartu linna peaaegu maatasa. 1710 – lõpeb Rootsi ülemvõim Eestis, võimule tulevad venelased. 1710 – Eestimaal algab suur katk, Tallinna linnas sureb ¾ elanikkonnast. 1710 – lõpetab tegevuse Tartu Ülikool. 1712 - Eestis elab ~170 000 elanikku. 1714 – algab Tallinna sadama väljaehitamine. 1713 – Tartu Maakond ühendatakse Eestimaa kubermanguga. 1715 – Uus Testament ilmub põhjaeesti murdes. 1718 – Peeter I käsul algab Kadrioru pargi rajamine. 1721 – Soomes, Uusikaupunkis sõlmitud rahu põhjal saab Venemaa endale Liivi-, Eesti- ja Ingerimaa ning osa Kagu Soomest koos Viiburiga. 1731- ilmub esimene eestikeelne rahvakalender. 1734 – Räpina mõisasse rajatakse paberivabrik. 1739 – eesti keeles ilmub piibli täielik tõlge. 1739-1740 – erakordselt külm talv hävitab hulga loomi. Läänemeri on kinni külmunud. 1744 – Liivimaa talupoegadel keelatakse metsloomi küttida ning vabalt vilja ja koduloomi müüa. 1748 – Eestimaa kubermangust saadetakse välja kõik mustlased. 1750 – Eestis elab 335 000 elanikku. |
1751 – 1800 |
1752 – võetakse kasutusele Gregoriuse kalender. 1755 - Leonhard Euler avaldab Kuu liikumise teooria 1753-1772. 1755 - Immanuel Knat püstitab hüpoteesi (nebulaarhüpoteesi) Päikesesüsteemi tekkimise kohta. 1758 – prantsuse astronoom Ch. Messier alustab taevaste udulaikude – täheparved, galaktikad, udukogud vaatlemist. 1758 – nagu ennustatud, ilmub taevasse Halley komeet. 1761 – esmakordselt vaadeldakse Veenuse üleminekut Päikesest. 1762 – James Bradley koostas kataloogi, kus olid andmed 60 000 tähe kohta. 1766 – Johann Titius avaldab planeetide liikumise “Bode seaduse”. 1769 – vaadeldi Veenuse üleminekut Päikesest. 1771 – Ch. Messier avaldab oma udukogude kataloogi esimese versiooni. 1773 – W. Herschel analüüsib tähtede omaliikumisi ning jõuab järeldusele, et Päikesesüsteem liigub Herkulese tähtkuju suunas. 1774 - Berliinis hakkab J. E. Bode juhtimisel ilmuma Astronomisches Jahrbuch. 1781 - inglane W. Herschel avastab planeet Uraani. 1781 - Prantsalane Charles Messier avaldab 103 udukogu kataloogi. 1784 - John Goodricke avastab varjutusmuutliku kaksiktähe. 1785 – W. Herschel avaldab töö Linnutee ehituse kohta. 1786 - Ilmub Herscheli “Planetaarudude kataloog”. 1787 – sünnib J. Fraunhofer, Tartu Tähetornis oleva 9- tollise teleskoobi valmistaja. 1787 – W. Herschel avastab Uraani suurima kaaslase Titania ja kaaslase Oberon. 1788 – M. Laplace avaldab teose “Laws of the Planetary System”. 1790 – avatakse Armagh observatoorium. 1793 – Altonas sünnib W. Struve. 1794 - Sakslane Ernst Chladni püstitab hüpoteesi meteoriitide kosmilise päritolu kohta. 1798 – H. Cavendish määrab Maa massi. 1799 – Alexander von Humboldt vaatleb leoniide Floridas. 1800 - Herschel avastab infrapunase kiirguse Päikese spektris.
|
Avastatakse ridamisi keemilisi elemente: nikkel (1751), vesinik (1766), hapnik, lämmastik (1772), kloor(1774). 1755 – Asutatakse Moskva Ülikool 1764 - J. Hargreaves leiutab mitme pooliga ketrusmasina 1765 - L. Spallanzani lükkab ümber mikroobide iseenesliku tekke teooria 1768 – esimesed kunstliku viljastamise katsed konnadel. 1772 - A. de Lavoisier alustab katseid, mis aitavad selgitada põlemise olemust 1774 - Austria psühholooh F.A. Mesmer kasutab hüpnoosi haiguset raviks. 1779 – J. Ingenhousz avastab, et taimed neelavad öösel hapnikku ja eraldavad süsonikdioksüüdi ja et päeval toimub protsess vastupidi. 1781 – J. Watt patendeerib seadme, mille abil aurujoast saadakse pöörlev liikumine. 1783 - Avastatake volfram 1783 – vennad Montgolfier’d sooritavad esimese õhupallireisi. 1785 - Ed. Cartwright konstrueerib mehaanilise kudumismasina 1785 - Ch. Coulomb avastab, et sama-märgilised laengud tõukuvad ning erimärgilised tõmbuvad (1785). 1787 - A. Charles avastab seaduspärasuse gaasi temperatuuri muutumise ja sellega kaasneva rõhu muutumise vahel. 1791 – Prantsusmaal hakkab kehtima meetrisüsteem. 1796 - Ed. Jenner leiutab rõugetevastase vaktsiini. 1799 – William Hunter viljastab kunstlikult inimese. 1800 - Alessandro Volta leiutab elektripaterei. 1800 - W. Nicholson avastab elektrolüüsi. |
Elavad Mozart, Haydn ja Paganini; Rosseau ja Schiller. 1770 – sünnib saksa helilooja L.v. Beethoven. 1786 - Viinis esietendub Mozarti “Figaro pulm”. 1787 – Prahas etendub Mozarti “Don Juan”. 1788 – sünnib inglise poeet Lord Byron. 1799 – sünnib Prantsuse kirjanik H. de Balzac. 1799 – sünnib A. S. Puškin. 1799 – Beethoven kirjutab sümfoonia No 1. |
1755 - Lissaboni maavärina ajal hukkub 30 000 inimest. 1760 – sünnib Madame Tussaud. 1765 – Euroopas muutub kartuli söömine populaarseks. 1768 – algab Encyclopedia Britannica väljaandmine. 1776 – Ameerika Ühendriikide kongress kuulutab välja iseseisvuse. 1778 – J. Cook avastab Hawaii saared. 1786 - USA–s võe-takse kasutusele dollar. 1788 – Sydney lähe-dale rajatakse esimene sunnitööliste asula. 1789 – Prantsuse revolutsioon. 1792 – Unzeni vulkaani purse Jaapanis. Hukkub 14 300 inimest 1796 – 1815 Napoleoni sõjad Euroopas. 1796 – sureb Venemaa keisrinna Katariina II. 1800 – Pariisis elab 550 000 ja New Yorgis 60 000 elanikku. |
1764 - Katariina II Sooritab ringsõidu mööda Eesti- ja Liivimaad. 1765 - Liivimaa maapäeval nõutakse talurahva olukorra parandamist. 1765 – Eestis elab ~400 000 elanikku. 1766 - Põltsamaal hakkab ilmuma arstiteaduslik ajakiri “lühhike öpetus, mis sees menned head rohhud teada antakse”. Eesti keelde tõlgib Põltsamaa kirikuõpetaja August W. Hupel. 1766 – 1773 – Toompeale ehitatakse kubermanguvalitsuse hoone, praegu tuntud kui Riigikogu hoone Toompeal. 1772 – Tallinnas alustab ilmumist esimene Põhjasõja järgne ajaleht “ Revalsche Wöchentliche Nachrichten”. 1773 - Tallinnas lõpetatakse Toompea lossi ulatuslikud ümberehitused. 1775 – suur tulekahju Tartus. Hävib 2/3 linnast. Pärast seda ehitatakse kogu kesklinn uuesti. 1777 – Liivimaa maapäev konstateerib talupoegade hulgas kasvavat rahulolematust. 1781 - hakkab ilmuma A.W. Hupeli toimetatud ”Nordische Miscellaneen”. 1782 - Põltsamaal hakatakse lisaks peeglitele tegema ka portselantooteid. 1782 – ilmub Arveliuse “Üks Kaunis Jutto ja Õppetuse Ramat”, kus ülistatakse talupoegade elu. 1782 – toimub esimene “hingede loendus” – Eestimaal elab 485 000 inimest, linnas elab 5%. 1784 – Tartus valmivad Raekoda ja Kivisild. 1784 – keisrinna käsul asutatakse Võru linn. 1784 – näitekirjanik A. von Kotzebue paneb Tallinas aluse esimesele Eesti Teatriseltsile. 1789 – Valgas müüakse avalikul oksjonil pärisoriseid talupoegi. 1791 – Tartus alustab Riia eeskujul tegutsemist linnakodanike klubi “Bürgermusse”. 1792 – väga külm talv, külma kätte sureb palju inimesi. 1799 – Tartu Ülikoolile tehakse maaeraldus Toomemäel. 1800 – Eestis elab ~500 000 elanikku. |
1801 –1820 |
1801 – G. Piazzi vaatleb esimest asteroidi - Cerest. 1802 – H. Olbers vaatleb asteroidi nimega Pallas. 1802 - W. Herschel avastab kaksiktähed. 1802 – W. Wollaston vaatleb tumedaid jooni Päikese spektris. 1808 – Wilhelm Struve saabub Tartusse ja hakkab õppima Tartu Ülikoolis. 1810 – valmib Tartu Tähetorn. 1813 – Tartu Tähetornis alustab tööd W. Struve. 1814 – algavad regulaarsed astronoomilised vaatlused Tartu Tähetornis. 1814 – Fraunhofer avastab Päikese spektrijooned. 1817 – ilmus Tartu Observatooriumi publikatsioonide I köide. Viimane ilmus 1992. aastal. 1818 – F.W. Bessel avaldab “Fundamenta Astronomiae, catalog of 3222 stars” . 1818 – sünnib Ameerika esimene naisastronoom . Maria Mitchell, kes tegeleb vaatlustega ning 1847 avastab komeedi. 1820 – asutatakse Royal Astronomical Society. 1820 – W. Struve kinnitatakse Tartu Ülikooli Observatooriumi direktoriks. 1820 – W. Struve käib Münchenis ning näeb seal nn. Fraunhoferi refraktorit ning otsustab selle osta Tartu Tähetorni jaoks. |
1801 – W. Herschel avastab ultraviolettkiirguse. 1802 – J. Gay-Lussac sõnastab seose gaaside ruumala ja temperatuuri vahelise seose konstantse rõhu korral. 1803 – W. Wollaston avastab keemilised elemendid rhodium ja pallaadium. 1803 – S. Tennant avastab keemilised elemendid osmium ja iridium. 1803 - J. Dalton esitab oma aine ehituse molekulaar-atomistliku teooria. 1804 - R. Trevithick ehitab auruveduri. 1808 – J. Dalton avaldab keemiliste reaktsioonide atomaarse teooria. 1811 – J.-B. Fourier töötab välja oma meetodi harmoonikute analüüsiks. 1811 - A. Avogadro teeb teatavaks, et eri gaaside võrdseis ruumalades sisaldub ühesuguse rõhu ja temperatuuri korral ühesugune arv molekule. 1814 – G. Stephenson ehitab esimese auru jõul töötava lokomotiivi. 1815 – A. Fresnel esitab valguse laineteooria. 1816 – R. T. Laennec võtab kasutusele steotoskoobi. 1819 – H. C. Oersted avastab elektromagnetismi. 1805 – 1820 avastatakse ridamisi keemilisi elemente nagu jood, liitium, seleen jne. jne. 1820 – H. Chr. Oersted avastab elektrivoolu toime magnetnõelale, elektromagnetismi. |
1802 - Beethoven kirjutab sümfoonia nr. 2. 1802 - Sünnivad A. Dumas ja V. Hugo. 1803 – sünnib P. Merimee. 1805 – Beethoven kirjutab ooperi “Fidelio”. 1808 – Goethe kirjutab “Faust”’i. 1811 – sünnib Fr. Liszt. 1812 – Lord Byron kirjutab “Child Harold’s Pilgrimage”. 1813 – sünnib G. Verdi. 1814 – sünnib M. Lermontov. 1816 – Rossini kirjutab ”Sevilja habemeajaja”. 1820 – Scott kirjutab “Ivanhoe”. |
1801 – Maakera elanikonna suuruseks hinnatakse 870 milj. Itaalias elab 17.2 milj., Hispaanias 10.5 milj., Inglismaal 10.4 milj. elanikku, 1801 – “The Union Jack” saab ametlikult Inglismaa ja Iirimaa lipuks. 1804 – Napoleon kroonitakse Prantsusmaa keisriks. 1808 – USA keelab orjade veo Aafrikast. 1812 – Napoleon tungib Venemaale kallale. (550 000 sõdurist tuleb tagasi 20 000). 1814 – Londonis kasutatakse tänavavalgustuseks gaasilaternaid. 1815 – Tambora vulkaani purse Indoneesias, järgnenud nälja tõttu hukkub 92 000 inimest. |
1801 - Keiser Aleksander I määrab ülikooli asukohaks Tartu. 1802 – Pidulik Tartu Ülikooli avamine. Rektoriks valitakse Georg Friedrich Parrot. 1803 - rajatakse ülikooli botaanikaaed 1803 - ülikooli juurde moodustatakse Pedagoogiline Instituut õpetajate koolitamiseks. Ülikoolis algab eesti keele õpetamine 1805 – 1807 – ridamisi avatakse Eestis koole. 1806 - Tartus hakkab ilmuma “Tarto maa rahwa Näddali-leht”, esimene eestikeelne ajaleht 1806 - Tallinnas avatakse tütarlastekool. 1807 – 1808 - suur näljahäda. Suur suremus. 1813 - J.H. Rosenpläter hakkab Pärnus välja andma saksakeelset eestiainelist ajakirja. 1814 – süstemaatiliste astronoomiliste vaatluste algus Tartu Tähetornis. 1814 - Eestimaa kubermangus elab 240 000 elanikku. Liivimaa kubermangus elab 270 000 elanikku. 1814 - Aleksander I annab välja talurahvaseaduse. Talupojad saavad isikliku vabaduse, maa kuulub mõinikele. Mõisad peavad iga 1000 elaniku kohta asutama ühe kooli. Kooliõpetaja vabastatakse nekrutikohustusest. 1820 – W. Struve kinnitatakse Tartu Ülikooli Observatooriumi direktoriks. 1820 – W. Struve käib Münchenis ning näeb seal nn. Fraunhoferi refraktorit ning otsustab selle osta Tartu Tähetorni jaoks. |
1821 - 1835 |
1822 – sureb Sir William Herschel, inglise astronoom. 1822 – W. Struve valitakse Peterburi Teaduste Akadeemia liikmeks. 1824 – Tartusse tuuakse 9.5 tolline nn. Fraunhoferi refraktor, tollel ajal maailma suurim ja parim läätsteleskoop. 1825 – W. Struve alustab kaksiktähtede vaatlusi. 1826 – Lobatshevski arendab välja mitte-eukleidilise geomeetria. 1826 – W. Struve mõõdab Jupiteri kaaslaste diameetrid. Praegu teame, et need olid kõige täpsemad mõõtmised ja langevad hästi kokku kaasaegsete mõõtmistega. 1827 – W. Struve avaldas oma kaksiktähtede kataloogi, mis on koosatud Tartus tehtud vaatluste põhjal. 1830 – Ch. Lyell teeb oletuse, et Maa on mitu miljardit aastat vana. 1833 – vaadeldakse leoniide. 1835 - vaadeldakse Halley komeeti. |
1821 – J. von Fraunhofer valmistab difraktsioonvõre. 1825 - H. Chr. Oersted avastab alumiiniumi. 1826 - A. Balard avastab boori. 1826 – J. Niepce tutvustab esimesi fotograafilisi pilte. 1827 – A. M. Ampere avaldab oma elektromagnetismi käsitleva uurimuse. 1827 – G. Ohm teeb teatavaks, et elektriahelas on pinge, vool ja takistus omavahelises sõltuvuses, nn. Ohmi seadus. 1827 – R. Brown kirjeldab Browni liikumist. 1828 – Karl Ernst von Baeri tööd embrüo-loogiast. Evolutsiooniteooria loomise algus. 1831 – M. Faraday avastab elektromagnetilise induktsiooni. 1831 – Sir J. Clark Ross määrab magneetilise põhjapooluse asukoha. 1833 – M. Faraday avastab elektrolüüsi seadused. 1834 – H. Lenz sõnastab elektromagnetismi seadused. 1835 – G.-G. Coriolis teeb kindlaks Coriolise jõu olemasolu. |
1822 – Goethe kirjutab “Wilhelm Meistri õppeastad”. 1823 – sünnib A. Betöfi, Ungari poeet. 1824 – sureb Lord Byron. 1824 – Beethoven kirjutab IX sümfoonia. 1828 – sünnib H. Ibsen, Norra dramaturg. 1830 – Stendhal kirjutab “Punane ja must”. 1835 - H. Ch. Andersen kirjutab oma esimese muinasjutu lastele. 1835 – sünnib M. Twain. |
1824 – J. Aspdin võtab kasutusele portland tsemendi. 1825 – Inglismaal hakkab tööle esimene raudtee. 1828 – USA’s hakkab tööle esimene raudtee. 1832 – suur kooleraepideemia Venemaalt jõuab Euroopasse. 1822 – M. Mantell avastab esimese dinosauruse luustiku. 1833 – sünnib Alfred Nobel. 1834 – L. Braille loob spetsiaalselt pimedatele mõeldud lugemise süsteemi. 1835 - USA-s on 1098 miili raudteid. 1835 – ameeriklane S. Colt võtab patendi erilisele püstolile. |
1821 – ilmub O. W. Masingu “Marahwa Näddala-Lehe” esimene number. 1822 – W. Struve valitakse Peterburi Teaduste Akadeemia liikmeks. 1824 - Fraunhoferi refraktor jõuab Tartusse. 1825 – 1827 – Toomemäel Tähetornis teeb W. Struve intensiivselt kaksiktähtede vaatlusi. 1826 – sünnib J. Köler. 1826 – W. Struve mõõdab Jupiteri kaaslaste diameetrid. Praegu teame, et need olid kõige täpsemad mõõtmised ja langevad hästi kokku praeguste mõõtmisandmetega. 1827 – W. Struve valitakse Briti Kuningliku Astronoomiaühingu liikmeks. 1830 – W. Struve teeb audientsi. keiser Nikolai I juurde. 1832 – sureb O.W. Masing. 1833 – hakkab tööle Sindi kalevivabrik 1834 - avatakse Vana-Kuuste Põllumajanduse Instituut; algab põllumajandusliku hariduse andmine Eestis. |
1836 – 1850 |
1836 - 1837 – W. Struve määrab Tartu Tähetornis tähe Vega kauguse Maast. 1838 – Bessel määrab tähe 61 Cyg kauguse Maast. 1839 – avatakse Harvard College Observatory - esimene ametlik observatoorium Ameerikas. 1840 – Tartu Tähetorni direktoriks saab J. H. Mädler. 1840 – A. Comte avaldab arvamust, et inimesed ei saa iialgi teada tähtede olemust ja koostist. 1840 – Draper teeb esimese foto Kuust. 1843 – Heinrich Schwabe avastab Päikese laikude 10. a. perioodi. 1846 - Johann Galle avastab ennustatud kohal – Uraani taga planeet Neptuuni. Ennustajateks olid Adams ja Le Verrier 1846. a. 1848 – R. Wolf võtab kasutusele parameetri Päikese plekkide arvukuse iseloomustamiseks. Praegu nimetatakse seda parameetrit Wolfi arvuks. |
1834 – sünnib D. I. Mendelejev. 1837 – Samuel Morse patendeerib elektromagnetilise telegraafi-aparaadi. 1839 – Ch. Schönbein avastab osooni. 1839 – Ch. Goodyear avastab kummi vulkaniseerimise. 1840 – Joule ja Helmholtz teevad kindlaks, et elekter on üks energia liik. 1841 – A. Sax teeb valmis saksofoni. 1842 – C.W. Long kasutab eetrit narkosina. 1842 – C.J. Doppler avastab helitekitaja kiiruse ja heli kõrguse vahelise seose. 1843 – H. Aiken teeb esimese kalkulaatori. 1844 – kasutatakse morset info edastamiseks. 1845 – ilmub esimene number ajakirjast Scientific American. 1846 – W. Thomson (Kelvin) teeb ebaõige järelduse, et Maa on 100 miljonit aastat vana. 1848 – W. Thomson (Lord Kelvin) defineerib absoluutse nulli mõiste. |
1836 – Gogol kir-jutab “Revidendi”. 1840 – J. Cooper kirjutab “Jäljekütid”. 1840 – Lermontov kirjutab teose “Meie aja kangelane” ja poeemi ”Deemon”. 1840 – sünnib E. Zola. 1844 – ilmub A. Duma “Krahv Monte Kristo”. 1844 – sünnib A. France. 1844 – Fr. Engels avaldab teose Inglismaa töölisklassi olukord. 1845 – Merimee kirjutab teose “Carmen”. |
1838 – Londonis avatakse rahvusgalerii. 1840 – Suurbritannias võetakse kasutusele esimene kirjamark. 1841 - Inglismaal elab 18.5 milj. ja Ameerikas 17 milj. elanikku. 1843 – Pariisis avatakse ööklubi. 1843 – Londonis avatakse esimene tunnel Thames’i all. 1849 – Ameerikas on nn. California kullapalavik. 1850 – Võetakse kasutusele teksapüksid. |
1836 – W. Struve mõõdab esimesena maailmas tähe (Vega) kauguse maast. 1838 – Tartu avatakse õpetatud eesti selts. 1839- W. Struve lahkub Tartust Peterburgi. 1842 – Tallinnas asutatakse Eestimaa kirjanduse ühing. 1843 – sünnib L. Koidula. 1845 – nälg Eestimaal, sureb palju inimesi ja kariloomi. 1848 – sünnib legendaarne kapten Kihnu Jõnn (Enn Uuetoa). 1850 - sureb Fr. Faehlmann. 1850 – rajatakse Ülem – Suetuki eestlaste küla Siberis. 1850 – algab eestlaset massiline väljaränne Venemaale. 1850 – Eestis on 4 trükikoda. |