Kuni 1850


Aasta

Astronoomia

Teised teadused

Kunstid

Igapäevaelu

Eesti ajalugu

1651 – 1700

1651 – Itaalia astronoom G. Riccolini  annab Kuu pinnal  paljudele  aladele  nimed, mida ka kaasajal kasutatakse.

1655 – C. Huygens avastab Jupiteri suurima kaaslase, Titan’i.

1656 – sünnib Inglise astronoom

Edmund Halley (surn. 1742).

1656 – C. Huygens vaatleb Saturni rõngast ja Saturni kuusid.

1659 – C.  Huygens uurib Marsi pinnavorme.

1664 – R. Hooke vaatleb ja kirjeldab Jupiteri “punast plekki”.

1664 – R. Descartes tunnustab Koperniku heliotsentrilist maailmapilti.

1665 – Giovanni Cassini  määrab Jupiteri, Marsi  ja Veenuse pöörlemiskiirused.

1662 - I. Newton lahutab prisma  abil päikese valguse värvilisteks koostisosadeks.

1666 – I. Newton määrab Kuu orbiidi parameetrid.

1667 – Pariisis asutatakse Rahvusobservatoorium

1667 – J. Picard vaatleb tähtede positsioonide anomaaliaid, seda nähtust seletatakse hiljem abberatsiooniga.

1668 – I. Newton ehitab  esimese peegelteleskoobi.

1671 – G. Cassini  mõõdab Marsi kauguse ning defineerib päikese-süsteemi suuruse ja skaalad seal.

1672 –  Cassegrain leiutab  teleskoobi  peeglite erilise süsteemi, mis  kannab nüüd Cassegraini nime.

1672 – Cassini avastab Saturni suuruselt teise kaaslase Rhea.

1674 – R. Hooke selgitab, et planeetide liikumisel peavad tsentrifugaaljõud ja grvitasioonijõud tasakaalus olema.

1675 – Asutatakse Greenwich’i observatoorium.

1675 – Taanlane Ole Rømer määrab valguse kiiruse.

1675 – G. Cassini uurib Saturni rõngast ja leiab, et see koosneb paljudest erinevatest rõngastest  ning need omakorda koosnevad väikestest  aineosadest.

1679 – avati Bolongna observatoorium.

1682 - E. Halley uurib komeedi, mis hiljem kannab tema nime ning 1705. aastal ennustab komeedi  uuesti ilmumist 1758. aastal.

1687 – Newton avaldab gravitatsiooniseaduse.

1692 – R. Bentley küsib, miks tähed ei “lange kokku”  gravitatsioonijõu mõjul?

1651 – William Harvey tõestab, et iga organism tekib munast. Ex ovo omnia.

1656 – C. Huygens valmistab pendelkella.

1657 – P. Fermat defineerib optika põhiseadused.

1660 – R. Boyle avastab, et vaakumis heli ei levi.

1661 – R. Boyle avaldab mateeria korpuskulaarsuse teooria.

1662 – R. Boyle defineerib ideaalse gaasi  ruumala ja rõhu vahelise seaduspärasuse.

1663 – B. Pascal uurib rõhu isotroopsust.

1663 – Huygens, Wallase ja  Wren defineerivad elastsete põrgete seadused.

1662- R. Boyle sõnastab gaasi rõhu ja ruumala vahelise seose.

1644 – E. Toricelli ehitab esimese baromeetri.

1665 – Robert Hooke’i  mikroskoop anab 40-kordse suurenduse. Näeb taimerakke.

1665 – I. Newton uurib uurib mehaanika ja  gravitatsiooni, massi ja jõu vahelisi seoseid.

1665 – Fr. Grimaldi  avaldab valguse laineteooria.

1666 – I. Newton alustab  oma  mehaanika seaduste defineerimist.

1669 - H. Brand avastab fosfori.

1670 – R. Boyle saab keemiliste raktsioonide tulemusena  puhast vesinikku.

1672 – J. Richer tõestab, et pendli võnkesagedus  sõltub koha geograafilisest laiusest.

1675 – Antony Van Leeuwenhoek avastab mikroorganismid.

1680 – Leibnitz esitab teooria Maa geoloogilisest arengust.

1680 – võetakse kasutusele kellad, millel on ka minutiosuti.

1678 – Cr. Hygens esitab valguse laineteooria.

1676 – R. Hooke defineerib elastsusseadused.

1676 – E. Mariotte defineerib gaaside rõhu ja ruumi vahelise seaduse.

1678 – Ch. Huygens uurib valguse lainelisi omadusi.

1679 – Ch. Huygens uurib valguse polarisatasiooni.

1681 – Moskvas luuakse  Teaduste Akadeemia.

1682 - I. Newton avaldab oma raamatu “Loodusteaduse matemaatilised printsiibid” s.t. gravitatsiooniseaduse.

1684 – G. Leibnitz  defineerib  differentsiaalarvutuse põhimõisted.

1687 – I. Newton  defineerib liikumise - ja gravitatsiooniseaduse(d).

1652 – Viinis ava-takse ooperiteater.

1656 – Londonis avatakse ooperi -teater.

1661 – algavad Versailles’i lossi ehitused.

1664 – Moliere  kirjutab “Tartuffe”.

1665 - Moliere kirjutab tragiko-möödia  “Don Juan”.

1675 – sünnib helilooja A. Vivaldi

1676 – Londonis avatakse British Museum.

1685 – sünnib saksa helilooja  J.S. Bach

1685 – sünnib sSaksa-inglise helilooja G.Fr. Handel.

1685 – sünnib Itaalia helilooja D. Scarlatti.

1696 – Berliinis avatakse Kunstakademie.

1700 – moodustatakse Berllini Teaduste Akadeemia. Presidendiks saab Leibnitz.

 

 

 

1653 – Pariisi ilmuvad esimesed postkastid.

1666 – Londonis  suur tulekahju, milles  huk-kus 68 596 inimest.

1668 – l õpetatakse Oder-Spree kanali ehitus.

1669 – suur koolera puhang Hiinas.

1669 – sureb Rembrandt.

1671 – Venemaal

hukatakse Stenka Razin, Volgamaa pärisorjade ülestõusu juht.

1672 – sünnib tulevane tsaar Peeter I.

1675 - Pariis muutub Euroopa kultuuri pealinnaks, seal elab 0.5 milj. inimest.

1677 – Pariisis ilmub müügile uus maiustus – jäätis.

1679 – prantslane  L. Hannepin avastab Niagara kose.

1682 – sünnib tulevane Rootsi kuningas Karl XII.

1682 – Versailles loss saab Prantsuse Kuningakoja residentsiks.

1684 – Londoni tänavaid hakatakse öösel  valgustama.

1690 – Inglismaal elab ~5 miljonit inimest.

1696 – Peeter I saadab noori mehi Hollan-disse, Inglismaale ja Veneetsiasse laevaehitust õppima.

1698 – Venemaal

kehtestatakse habememaks

1671 – Eestis  seadustatakse lõplikult pärisorjus.

1675 – Tallinnas alustab ilmumist  ajaleht “Ordinari Freytags Post-Zeitung”.

1678 – algab Venemaa ja Rootsi vaheline sõda.

1682 - Tartu lähedale Piiskopimõisa asutatakse seminar eesti soost koolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks. Kooli õpetajaks on Bengt Gottfried Forselius. Õpiajaks on kaks aastat, õpitakse lugemist,  arvutamist saksa keelt ja raamatuköitmist.

1687 – Eestis elab ~400 000 elanikku.

1687 – Pilistveres toimunud piiblikonverentsil vaieldakse eesti keele õige kirjaviisi üle.

1695 – Jaanipäevast mihklipäevani sajab külma vihma ning  saak hukkub.

1696 – 1697  näljahäda saavutab oma haripunkti.  Nälga sureb ~80 000 inimest.

1697 – algab Karl XII valitsemisaeg.

1700 – 1720 -  Põhjasõda.

1701 – 1750

1705 – Inglane Edmond Halley püstitab hüpoteesi komeetide liikumise perioodilisusest.

1706 – Barcelonas vaadeldakse täielikku päikesevarjurtust.

1712 – sureb Itaalia astronoom G. Cassini.

1718 - Inglane Ed. Halley mõõdab tähtede omaliikumist.

1727 -Sureb I. Newton.

1729 - Inglane James Bradley avastab tähtede aberratsiooni, mis on tõestuseks Maa tiirlemise kohta ümber Päikese.

1738 – sünnib Inglise astronoom W. Herschel.

1742 – sureb Inglise astronoom E. Halley.

1749 – Zürichi Observatooriumis alustatakse Päikese plekkide süstemaatilisi  vaatlusi.

1750 - Prantsuse astronoom Nicolas de Lacaille teeb ekspeditsiooni Healootuse neemele, et mõõta Päikese ja Kuu parallaksi.

1750 – J. T. Mayer avaldab Kuu kaardi.

1703 – I. Newton valitakse Royal Society presidendiks.

1704 – I. Newton avaldab valguse korpuskulaarse olemuse teooria.

1709 – G. Fahrenheit valmistab alkoholtermomeetri.

1711 – sünnib M. Lomonossov.

1712 – Hakkab tööle Th. Newcomeni esimene aurumasin.

1714 – Gabriel Fahrenheit tutvustab elavhõbedatermomeetrit.

1717 – Euroopas tehakse esimesed pookimised rõugete vastu.

1724 – Londonis avastab G. Graham  magnettormid. Neid vaatleb ka A. Celsius Rootsis.

1726 – S.  Hales mõõdab inimese vererõhku.

1727 – S. Hales  teeb puhast hapnikku.

1731 – R. Reaumur teeb alkoholi/

veetermomeetri.

1735 -  Karl von Linne avaldab taimede ja loomade süstemaatilise klassifikatsiooni.

1736 – L. Euler võtab kasutusele mehaanika diferentsiaalvõrrandid.

1738 – D. Bernoulli  formuleerib gaaside kineetika teooria ja uurib gaaside hüdrodünaamikat.

1742 – Rootsi astronoom Anders Celsius võtab kasutusele termomeetri.

1719 – sünnib Leopold  Mozart.

1732 – Londonis avatakse Covent Garden Ooperimaja.

1732 – sünnib Austria helilooja F.J. Haydn.

1741 – sureb Itaalia helilooja A. Vivaldi

1742 - Handel’i “Messias” esiettekanne  Dublinis.

1702 – moodustatakse Asiento Guinea Kompanii orjade vedamiseks Aafrikast Ameerikasse.

1702 – Londonis hakkab ilmuma ajaleht “The Daily Courant”.

1702 – Moskvas hakkab ilmuma ajaleht “Moskovskaya Vedomosti”.

1705 - Noor J.S. Bach kõnnib jala 200 miili, et jõuda Lübeckisse ja kuulata Abendmusiken’i

Buxtehude juhatusel.

1714 - Euroopas elab 120 miljoni inimest.

1718 – sureb Karl XII.

1725 – sureb Peeter I.

1727 - Brasiilias rajatakse esimesed  kohviistandused.

1731 – Londonis ehitatakse maja Downing Street 10.

1750 - Euroopas elab 140 miljon inimest.

1750 – Londonis lõpetatakse Westminster Bridge ehitus.

1700- 1704  Eestimaal toimub peaaegu pidev sõjategevus rootslaste ja venelaste vahel.

1708 – venelased rüüstavad ja põletavad Tartu linna peaaegu maatasa.

1710 – lõpeb Rootsi ülemvõim Eestis, võimule tulevad venelased.

1710 – Eestimaal algab suur katk, Tallinna linnas sureb ¾ elanikkonnast.

1710 – lõpetab tegevuse Tartu Ülikool.

1712 - Eestis elab ~170 000 elanikku.

1714 – algab Tallinna sadama väljaehitamine.

1713 – Tartu Maakond ühendatakse Eestimaa kubermanguga.

1715 – Uus Testament ilmub põhjaeesti murdes.

1718 – Peeter I käsul algab Kadrioru pargi rajamine.

1721 – Soomes, Uusikaupunkis sõlmitud rahu põhjal   saab Venemaa endale Liivi-, Eesti- ja Ingerimaa ning osa Kagu Soomest koos Viiburiga.

1731- ilmub esimene eestikeelne rahvakalender.

1734 – Räpina mõisasse rajatakse paberivabrik.

1739 – eesti keeles ilmub piibli täielik tõlge.

1739-1740 – erakordselt külm talv hävitab hulga loomi. Läänemeri on kinni külmunud.

1744 – Liivimaa talupoegadel keelatakse metsloomi küttida ning vabalt vilja ja koduloomi müüa.

1748 – Eestimaa kubermangust saadetakse välja kõik mustlased.

1750 – Eestis elab 335 000 elanikku.

1751 – 1800

1752 – võetakse kasutusele Gregoriuse kalender.

1755 - Leonhard Euler avaldab Kuu liikumise teooria 1753-1772.

1755 - Immanuel Knat püstitab hüpoteesi (nebulaarhüpoteesi) Päikesesüsteemi tekkimise kohta.

1758 – prantsuse astronoom Ch. Messier alustab taevaste udulaikude – täheparved, galaktikad, udukogud  vaatlemist.

1758 – nagu ennustatud, ilmub taevasse Halley komeet.

1761 –  esmakordselt vaadeldakse Veenuse üleminekut Päikesest.

1762 – James Bradley koostas kataloogi, kus olid andmed 60 000 tähe kohta.

1766 – Johann Titius avaldab planeetide liikumise “Bode seaduse”.

1769 – vaadeldi Veenuse üleminekut Päikesest.

1771 – Ch. Messier avaldab oma udukogude kataloogi esimese versiooni.

1773 – W. Herschel analüüsib tähtede omaliikumisi ning jõuab järeldusele, et Päikesesüsteem liigub Herkulese tähtkuju suunas.

1774 - Berliinis hakkab J. E. Bode juhtimisel   ilmuma Astronomisches Jahrbuch.

1781 - inglane W. Herschel avastab planeet Uraani.

1781 - Prantsalane Charles Messier avaldab 103 udukogu kataloogi.

1784 - John Goodricke avastab varjutusmuutliku kaksiktähe.

1785 – W. Herschel avaldab töö Linnutee ehituse kohta.

1786 - Ilmub Herscheli “Planetaarudude kataloog”.

1787 – sünnib J. Fraunhofer, Tartu Tähetornis oleva 9- tollise teleskoobi valmistaja.

1787 – W. Herschel avastab Uraani suurima kaaslase Titania ja kaaslase Oberon.

1788 – M. Laplace avaldab teose “Laws of the Planetary System”.

1790 – avatakse Armagh observatoorium.

1793 – Altonas sünnib W. Struve.

1794 - Sakslane Ernst Chladni

püstitab hüpoteesi meteoriitide kosmilise päritolu kohta.

1798 – H. Cavendish määrab Maa massi.

1799 – Alexander von Humboldt vaatleb leoniide Floridas.

1800 - Herschel avastab infrapunase kiirguse Päikese spektris.

 

 

 

 

Avastatakse ridamisi keemilisi elemente: nikkel (1751), vesinik (1766), hapnik, lämmastik (1772), kloor(1774).

1755 – Asutatakse Moskva Ülikool

1764 - J. Hargreaves leiutab mitme pooliga ketrusmasina

1765 - L. Spallanzani lükkab ümber mikroobide iseenesliku tekke teooria

1768 – esimesed kunstliku viljastamise katsed konnadel.

1772 - A. de Lavoisier alustab katseid, mis aitavad selgitada põlemise olemust

1774 - Austria psühholooh F.A. Mesmer kasutab hüpnoosi haiguset raviks.

1779 – J. Ingenhousz avastab, et taimed neelavad öösel hapnikku ja eraldavad süsonikdioksüüdi ja et päeval toimub protsess vastupidi.

1781 – J. Watt patendeerib seadme, mille abil  aurujoast saadakse pöörlev liikumine.

1783 - Avastatake volfram

1783 – vennad Montgolfier’d sooritavad esimese õhupallireisi.

1785 - Ed. Cartwright konstrueerib mehaanilise kudumismasina

1785 - Ch. Coulomb avastab, et sama-märgilised laengud tõukuvad ning erimärgilised tõmbuvad (1785).

1787 - A. Charles avastab seaduspärasuse gaasi temperatuuri muutumise ja sellega kaasneva rõhu muutumise vahel.

1791 – Prantsusmaal hakkab kehtima meetrisüsteem.

1796 - Ed. Jenner leiutab rõugetevastase vaktsiini.

1799 – William Hunter viljastab kunstlikult inimese.

1800 - Alessandro Volta leiutab elektripaterei.

1800 - W. Nicholson avastab elektrolüüsi.

Elavad Mozart,  Haydn ja Paganini; Rosseau ja Schiller.

1770 – sünnib saksa helilooja L.v. Beethoven.

1786 - Viinis esietendub Mozarti “Figaro pulm”.

1787 – Prahas etendub  Mozarti “Don Juan”.

1788 – sünnib inglise poeet Lord Byron.

1799 – sünnib Prantsuse kirjanik H. de Balzac.

1799 – sünnib A. S. Puškin.

1799 – Beethoven kirjutab sümfoonia No 1.

1755 - Lissaboni maavärina ajal hukkub 30 000 inimest.

1760 – sünnib Madame Tussaud.

1765 – Euroopas muutub kartuli söömine populaarseks.

1768 – algab Encyclopedia Britannica väljaandmine.

1776 – Ameerika Ühendriikide kongress kuulutab välja iseseisvuse.

1778 – J. Cook avastab Hawaii saared.

1786 - USA–s võe-takse kasutusele dollar.

1788 – Sydney lähe-dale rajatakse esimene sunnitööliste asula.

1789 – Prantsuse revolutsioon.

1792 – Unzeni vulkaani purse Jaapanis. Hukkub

14 300 inimest

1796 – 1815 Napoleoni sõjad Euroopas.

1796 – sureb Venemaa keisrinna Katariina II. 1800 – Pariisis elab 550 000  ja New Yorgis 60 000 elanikku.

1764 - Katariina II  Sooritab ringsõidu mööda Eesti- ja Liivimaad.

1765 - Liivimaa maapäeval nõutakse talurahva olukorra parandamist.

1765 – Eestis elab ~400 000 elanikku.

1766 - Põltsamaal hakkab ilmuma arstiteaduslik ajakiri “lühhike öpetus,  mis sees menned head rohhud teada antakse”. Eesti keelde tõlgib Põltsamaa kirikuõpetaja August W. Hupel.

1766 – 1773 – Toompeale ehitatakse kubermanguvalitsuse hoone,  praegu tuntud kui  Riigikogu hoone Toompeal.

1772 – Tallinnas alustab ilmumist esimene Põhjasõja järgne ajaleht “ Revalsche Wöchentliche Nachrichten”.

1773  - Tallinnas lõpetatakse Toompea lossi ulatuslikud ümberehitused.

1775 – suur tulekahju Tartus. Hävib 2/3 linnast.

Pärast seda  ehitatakse kogu kesklinn uuesti.

1777 – Liivimaa maapäev konstateerib talupoegade hulgas kasvavat rahulolematust.

1781 - hakkab ilmuma A.W. Hupeli toimetatud ”Nordische Miscellaneen”.

1782 - Põltsamaal hakatakse lisaks peeglitele tegema ka portselantooteid.

1782 – ilmub  Arveliuse “Üks Kaunis Jutto ja Õppetuse Ramat”, kus ülistatakse talupoegade elu.

1782 – toimub esimene “hingede loendus” – Eestimaal elab 485 000 inimest, linnas elab 5%.

1784 – Tartus valmivad Raekoda ja Kivisild.

1784 – keisrinna käsul asutatakse Võru linn.

1784 – näitekirjanik A. von Kotzebue paneb Tallinas aluse esimesele Eesti Teatriseltsile.

1789 – Valgas müüakse avalikul oksjonil pärisoriseid talupoegi.

1791 – Tartus alustab Riia eeskujul tegutsemist linnakodanike klubi “Bürgermusse”.

1792 – väga külm talv,  külma kätte sureb  palju inimesi.

1799 – Tartu Ülikoolile tehakse maaeraldus Toomemäel.

1800 – Eestis elab ~500 000 elanikku.

1801 –1820

1801 – G. Piazzi vaatleb esimest asteroidi - Cerest.

1802 – H. Olbers vaatleb asteroidi nimega Pallas.

1802 - W. Herschel avastab kaksiktähed.

1802 – W. Wollaston vaatleb tumedaid jooni Päikese spektris.

1808 – Wilhelm Struve saabub Tartusse ja hakkab õppima Tartu Ülikoolis.

1810 – valmib Tartu Tähetorn.

1813 – Tartu Tähetornis alustab tööd W. Struve.

1814 – algavad regulaarsed astronoomilised

vaatlused Tartu Tähetornis.

1814 – Fraunhofer avastab Päikese spektrijooned.

1817 – ilmus Tartu Observatooriumi publikatsioonide I köide. Viimane ilmus 1992. aastal.

1818 – F.W. Bessel avaldab “Fundamenta Astronomiae,  catalog of 3222 stars” .

1818 – sünnib Ameerika esimene naisastronoom . Maria Mitchell,  kes tegeleb vaatlustega ning 1847 avastab komeedi.

1820 – asutatakse Royal Astronomical Society.

1820 – W. Struve kinnitatakse Tartu Ülikooli Observatooriumi direktoriks.

1820 – W. Struve käib Münchenis ning näeb seal nn. Fraunhoferi refraktorit ning otsustab selle osta Tartu Tähetorni jaoks.

1801 – W. Herschel avastab ultraviolettkiirguse.

1802 – J. Gay-Lussac sõnastab seose gaaside ruumala ja temperatuuri vahelise seose konstantse rõhu korral.

1803 – W. Wollaston avastab keemilised elemendid rhodium ja pallaadium.

1803 – S. Tennant avastab keemilised elemendid osmium ja iridium.

1803 - J. Dalton esitab oma aine ehituse molekulaar-atomistliku teooria.

1804 - R. Trevithick ehitab auruveduri.

1808 – J. Dalton avaldab keemiliste reaktsioonide atomaarse teooria.

1811 – J.-B. Fourier töötab välja oma meetodi harmoonikute analüüsiks.

1811 - A. Avogadro teeb teatavaks, et eri gaaside võrdseis ruumalades sisaldub ühesuguse rõhu ja temperatuuri korral ühesugune arv molekule.

1814 – G. Stephenson ehitab esimese auru jõul töötava lokomotiivi.

1815 – A. Fresnel esitab valguse laineteooria.

1816 – R. T. Laennec võtab kasutusele steotoskoobi.

1819 – H. C. Oersted avastab elektromagnetismi.

1805 – 1820 avastatakse ridamisi keemilisi elemente nagu jood, liitium, seleen jne. jne.

1820 – H.  Chr. Oersted avastab elektrivoolu toime magnetnõelale, elektromagnetismi.

1802 - Beethoven kirjutab sümfoonia nr. 2.

1802 - Sünnivad A. Dumas ja V. Hugo.

1803 – sünnib P. Merimee.

1805 – Beethoven kirjutab ooperi “Fidelio”.

1808 – Goethe kirjutab “Faust”’i.

1811 – sünnib Fr. Liszt.

1812 – Lord Byron kirjutab “Child Harold’s Pilgrimage”.

1813 – sünnib G. Verdi.

1814 – sünnib M. Lermontov.

1816 – Rossini

kirjutab ”Sevilja habemeajaja”.

1820 – Scott kirjutab “Ivanhoe”.

1801 – Maakera elanikonna suuruseks hinnatakse 870 milj.

Itaalias elab  17.2 milj., Hispaanias 10.5 milj., Inglismaal 10.4 milj. elanikku,

1801 – “The Union Jack” saab ametlikult Inglismaa ja Iirimaa lipuks.

1804 – Napoleon kroonitakse Prantsusmaa keisriks.

1808 – USA keelab orjade veo Aafrikast.

1812 – Napoleon tungib Venemaale kallale.

(550 000 sõdurist tuleb tagasi 20 000).

1814 – Londonis kasutatakse tänavavalgustuseks gaasilaternaid.

1815 – Tambora vulkaani purse Indoneesias, järgnenud nälja tõttu hukkub

92 000 inimest.

1801 - Keiser Aleksander I määrab ülikooli asukohaks Tartu.

1802 – Pidulik Tartu  Ülikooli avamine.

Rektoriks valitakse Georg Friedrich Parrot.

1803 - rajatakse ülikooli botaanikaaed

1803 - ülikooli juurde moodustatakse Pedagoogiline Instituut õpetajate koolitamiseks.

Ülikoolis algab eesti keele õpetamine

1805 – 1807 –  ridamisi avatakse Eestis koole.

1806 - Tartus hakkab ilmuma “Tarto maa rahwa Näddali-leht”, esimene eestikeelne ajaleht

1806 - Tallinnas avatakse tütarlastekool.

1807 – 1808 - suur näljahäda. Suur suremus.

1813 - J.H. Rosenpläter hakkab Pärnus välja andma saksakeelset eestiainelist ajakirja.

1814 – süstemaatiliste astronoomiliste vaatluste algus Tartu Tähetornis.

1814 - Eestimaa kubermangus elab 240 000 elanikku.  Liivimaa kubermangus elab 270 000 elanikku.

1814 - Aleksander I annab välja talurahvaseaduse. Talupojad saavad isikliku vabaduse, maa kuulub mõinikele. Mõisad peavad iga 1000 elaniku kohta  asutama ühe kooli. Kooliõpetaja vabastatakse nekrutikohustusest.

1820 – W. Struve kinnitatakse Tartu Ülikooli Observatooriumi direktoriks.

1820 – W. Struve käib Münchenis ning näeb seal nn. Fraunhoferi refraktorit ning otsustab selle osta Tartu Tähetorni jaoks.

1821 - 1835

1822 – sureb Sir William Herschel, inglise astronoom.

1822 – W. Struve valitakse Peterburi Teaduste Akadeemia liikmeks.

1824 – Tartusse tuuakse 9.5 tolline nn. Fraunhoferi refraktor, tollel ajal  maailma suurim ja parim läätsteleskoop.

1825 – W. Struve alustab kaksiktähtede vaatlusi.

1826 – Lobatshevski arendab välja mitte-eukleidilise geomeetria.

1826 – W. Struve mõõdab Jupiteri kaaslaste diameetrid. Praegu teame, et need olid kõige täpsemad mõõtmised ja langevad hästi kokku kaasaegsete mõõtmistega.

1827 – W. Struve avaldas oma kaksiktähtede kataloogi, mis on koosatud Tartus tehtud  vaatluste põhjal.

1830 – Ch. Lyell  teeb oletuse, et Maa on mitu miljardit aastat vana.

1833 – vaadeldakse leoniide.

1835 - vaadeldakse Halley komeeti.

1821 – J. von Fraunhofer valmistab difraktsioonvõre.

1825 - H. Chr. Oersted avastab alumiiniumi.

1826 -  A. Balard avastab boori.

1826 – J. Niepce tutvustab esimesi fotograafilisi pilte.

1827 – A. M. Ampere avaldab oma elektromagnetismi käsitleva  uurimuse.

1827 – G. Ohm teeb teatavaks, et elektriahelas on pinge, vool ja takistus omavahelises sõltuvuses, nn. Ohmi seadus.

1827 – R. Brown kirjeldab Browni liikumist.

1828 – Karl Ernst von Baeri tööd embrüo-loogiast. Evolutsiooniteooria loomise algus.

1831 – M. Faraday avastab elektromagnetilise induktsiooni.

1831 – Sir J. Clark Ross määrab magneetilise põhjapooluse asukoha.

1833 – M. Faraday avastab elektrolüüsi seadused.

1834 – H. Lenz sõnastab elektromagnetismi seadused.

1835 – G.-G. Coriolis  teeb kindlaks Coriolise jõu olemasolu.

1822 – Goethe kirjutab

“Wilhelm Meistri õppeastad”.

1823 – sünnib A. Betöfi, Ungari poeet.

1824 – sureb Lord Byron.

1824 – Beethoven kirjutab IX sümfoonia.

1828 – sünnib H. Ibsen, Norra dramaturg.

1830 – Stendhal kirjutab “Punane ja must”.

1835 - H. Ch. Andersen kirjutab oma esimese muinasjutu lastele.

1835 – sünnib M. Twain.

1824 – J. Aspdin võtab kasutusele portland tsemendi.

1825 – Inglismaal hakkab tööle esimene raudtee.

1828 – USA’s hakkab tööle esimene raudtee.

1832 – suur kooleraepideemia Venemaalt jõuab Euroopasse.

1822 – M. Mantell avastab esimese dinosauruse luustiku.

1833 – sünnib Alfred Nobel.

1834 – L. Braille loob spetsiaalselt pimedatele mõeldud lugemise süsteemi.

1835 - USA-s on 1098 miili  raudteid.

1835 – ameeriklane S. Colt võtab patendi erilisele püstolile.

1821 – ilmub O. W. Masingu “Marahwa Näddala-Lehe” esimene number.

1822 – W. Struve valitakse Peterburi Teaduste Akadeemia liikmeks.

1824 - Fraunhoferi refraktor jõuab Tartusse.

1825 – 1827 – Toomemäel Tähetornis teeb W. Struve intensiivselt kaksiktähtede vaatlusi.

1826 – sünnib J. Köler.

1826 – W. Struve mõõdab Jupiteri kaaslaste diameetrid. Praegu teame, et need olid kõige täpsemad mõõtmised ja langevad hästi kokku praeguste mõõtmisandmetega.

1827 – W. Struve valitakse Briti Kuningliku Astronoomiaühingu liikmeks.

1830 – W. Struve teeb audientsi. keiser Nikolai I juurde.

1832 – sureb O.W. Masing.

1833 – hakkab tööle Sindi  kalevivabrik

1834 - avatakse Vana-Kuuste Põllumajanduse Instituut; algab põllumajandusliku hariduse andmine Eestis.

1836 – 1850

1836 - 1837 – W. Struve määrab Tartu Tähetornis tähe Vega kauguse Maast.

1838 – Bessel  määrab tähe 61 Cyg kauguse Maast.

1839 – avatakse Harvard College Observatory - esimene ametlik observatoorium Ameerikas.

1840 – Tartu Tähetorni direktoriks saab J. H. Mädler.

1840 – A. Comte avaldab arvamust, et inimesed ei saa iialgi teada tähtede olemust ja  koostist.

1840 – Draper teeb esimese foto Kuust.

1843 – Heinrich Schwabe avastab Päikese laikude  10. a. perioodi.

1846 - Johann Galle avastab ennustatud kohal – Uraani taga  planeet Neptuuni. Ennustajateks olid Adams ja Le Verrier 1846. a.

1848 – R. Wolf võtab kasutusele parameetri Päikese plekkide arvukuse iseloomustamiseks. Praegu nimetatakse  seda parameetrit  Wolfi arvuks.

1834 – sünnib D. I. Mendelejev.

1837 – Samuel Morse patendeerib elektromagnetilise telegraafi-aparaadi.

1839 – Ch. Schönbein avastab osooni.

1839 – Ch. Goodyear avastab kummi vulkaniseerimise.

1840 – Joule ja Helmholtz teevad kindlaks, et elekter on üks energia liik.

1841 – A. Sax teeb valmis saksofoni.

1842 – C.W. Long  kasutab eetrit narkosina.

1842 – C.J. Doppler avastab helitekitaja kiiruse ja heli kõrguse vahelise seose.

1843 – H. Aiken teeb esimese kalkulaatori.

1844 – kasutatakse morset info edastamiseks.

1845 – ilmub esimene number ajakirjast Scientific American.

1846 – W. Thomson (Kelvin) teeb ebaõige järelduse, et Maa on 100 miljonit aastat vana.

1848 – W. Thomson (Lord Kelvin) defineerib absoluutse nulli  mõiste.

1836 – Gogol kir-jutab “Revidendi”.

1840 – J. Cooper kirjutab “Jäljekütid”.

1840 – Lermontov kirjutab  teose “Meie aja kangelane” ja poeemi ”Deemon”.

1840 – sünnib E. Zola.

1844 – ilmub A. Duma “Krahv Monte Kristo”.

1844 – sünnib A. France.

1844 – Fr. Engels avaldab teose Inglismaa töölisklassi olukord.

1845 – Merimee kirjutab teose “Carmen”.

1838 – Londonis avatakse rahvusgalerii.

1840 – Suurbritannias võetakse kasutusele esimene kirjamark.

1841 -  Inglismaal elab 18.5 milj.  ja Ameerikas 17 milj.  elanikku.

1843 – Pariisis avatakse ööklubi.

1843 – Londonis avatakse esimene tunnel Thames’i all.

1849 – Ameerikas on nn. California kullapalavik.

1850 – Võetakse kasutusele teksapüksid.

1836 – W. Struve mõõdab esimesena maailmas tähe (Vega) kauguse maast.

1838 – Tartu avatakse õpetatud eesti  selts.

1839- W. Struve lahkub Tartust Peterburgi.

1842 – Tallinnas asutatakse Eestimaa kirjanduse ühing.

1843 – sünnib L. Koidula.

1845 – nälg Eestimaal, sureb palju inimesi ja kariloomi.

1848 – sünnib legendaarne kapten Kihnu Jõnn (Enn Uuetoa).

1850 - sureb Fr. Faehlmann.

1850 – rajatakse Ülem – Suetuki eestlaste küla Siberis.

1850 – algab eestlaset massiline väljaränne Venemaale.

1850 – Eestis on 4 trükikoda.